• Kuusakoski: autoromude ja tööstusseadmete jäätmed ei tohi loodusesse jõuda

    Foto: Kuusakoski AS

    Autoromud ja vanad tööstusseadmed sisaldavad loodusele ohtlikke jäätmeid, mis ei tohiks kunagi sattuda keskkonda, vaid peavad minema ümbertöötlemisse. Vanametalliettevõtte, AS Kuusakoski kokkuostupunkti saab viia nii seisma jäänud sõidukeid, tarbetuks muutunud tootmis- ja töötlemisseadmeid kui ka Pb-märgistusega pliiakusid.

    „Akud on ohtlikud jäätmed, mida ei tohi mingil juhul panna olmeprügi hulka ega visata loodusesse. Samuti pole Pb-märgistusega vanu akusid mõistlik hoida kodustes tingimustes. Väikeste, näiteks mobiiltelefonide ja kaamerate akude ja patareide jaoks on tasuta punased kogumiskastid ka paljudes kauplustes ja müügikohtades,” ütleb Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa.
    Samamoodi nagu liigituvad ohtlike jäätmete nimetuse alla vanad akud, on nendeks ka autoromud: igas autos on lisaks kütusele 6-12 liitrit mitmesuguseid õlisid ja teisi vedelikke, mis maha valgudes ohustaksid taime- ja loomaliike ning inimeste tervist. Samuti reostavad keskkonda sõidukite kliimaseadmetest omaalgatuslikult gaasi väljalaskmine ning vana õli, rehvide, plastiku ja muude taoliste materjalide loodusesse jätmine või põletamine.
    Kuusakoskil on kogemused ja oskused lammutada nõuetekohaselt ning keskkonnale ohutult kõiki maapeal liikuvaid sõidukeid ja mehhanisme, olgu tegu traktorite, ekskavaatorite, autode või mootorratastega. „Vedelikud võtame masinatest välja ja edastame partneritele, kes tegelevad ohtlike jäätmete käitlemisega. Samamoodi tegutseme kliimaseadmetes oleva keskkonnale ohtliku gaasiga ning tööstusseadmete õlide ja määretega. Igal jäätmeliigil on oma käitleja ning oluline on, et ohtlikud jäätmed jõuaksid õigesse kohta,” selgitab Kollamaa.
    Taaskasutus on muutunud trendiks
    Kuusakoski põhitegevuseks on metallide taaskasutus. Tööstuslike protsesside käigus eraldatud metallid ja muud materjalid müüakse tooraineks Soome ja mujale. Tänu taaskasutatavale toorainele väheneb maakide kaevandamine ja rikastamine. Uute metallimaakide kaevandamine ja kasutuselevõtt võtab ligi 95% sellest energiakulust, mis kulub reaalselt kasutatud metalli ümbertöötlemiseks. Seega aitab Kuusakoski läbi taaskasutuse vähendada süsinikdioksiidi saastet, reovete teket ja prügilas ladustatavaid jäätmeid. Tegu on Eesti ainsa metallikäitlejaga, kellel on keskkonnajuhtimise sertifikaat ISO 14001:2015.
    Veel paarkümmend aastat tagasi olid enamik seadmeid ja masinaid enamjaolt üleni metallist ning nende utiliseerimine oli lihtsam. Tänaseks on Kuusakoski töö paljuski muutunud: seadmed koosnevad erinevatest materjalidest, mis tuleb üksteisest lahutada ning suunata taaskasutusse või jäätmetesse. Positiivne on aga Kollamaa sõnul, et kui varasemalt viidi väga kergekäeliselt esemeid prügimäele, siis täna mõeldakse kõigepealt taaskasutusele ja käitlemisele.
    Lepingulistele äriklientidele pakub Kuusakoski kompleksteenust erinevat sorti jäätmete vastuvõtul ja käitlemisel. Teenus hõlmab mõnda või kõiki alljärgnevate toodete gruppe: ehitus- ja lammutusjäätmed, pakendijäätmed, sh taaskasutuse kinnitused, kartong/papp, suuremõõdulised jäätmed, elektri- ja elektroonikajäätmed, ohtlikud jäätmed, plastid, olmejäätmed, vajalikud seadmed kliendile, konteinerid, transport.
    Ainulaadne uurimiskeskus uurib uusi materjale
    Kuusakoski kontsern on metallide kokkuostmisega tegelenud üle 100 aasta ning ettevõttel on sadu lepinguid metallitöötlejatega ja -tehastega. „Oleme hoolikad ja seadusekuulekad metallikogujad ning -käitlejad. Meile vanametalli tuues saab klient olla kindel, et see suunatakse taaskasutusse. Meie võrgustik ulatub üle maailma ning oleme alati olnud rohelise mõttemaailma propageerijad ja eestkõnelejad,” räägib Kollamaa. Kuusakoski teeb koostööd keskkonnaministeeriumi erinevate projektidega ja jälgib hoolega jäätmeseadust.
    Uute materjalivoogude tuvastamiseks ja jäätmematerjalides sisalduvate väärismetallide tõhusamaks taaskasutamiseks on Kuusakoskil Soomes, Lahtis, uurimis- ja arenduskeskus, kus uuritakse ning katsetatakse uusi materjalide sorteerimise viise. See sõltumatu uurimiskeskus tagab ettevõtte oskusteabe püsimise valdkonna tipus ja suurendab konkurentsivõimet ühe maailma juhtiva ringlusettevõttena.
    Kuusakoski ülemaailmsed keskkonnaeesmärgid on taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, metallide ja muude materjalide tootmise protsessides tarbitava energiahulga vähendamine, metalli ja muude materjalide ringlussevõtu ja korduskasutuse osakaalu suurendamine ja selle protsessi tõhustamine ning säästva arengu edendamine vastutustundliku ühiskonnaliikmena.
    Ettevõtetele pakutakse optimaalset „kõik-ühes”-teenust
    „Meie üleriigiline teenindus hõlmab lammutusteenuseid, materjalide kogumist ja vastavaid konteinereid, materjalide käitlemist ja taaskasutamist ning logistikateenuseid. Pakume äriklientidele professionaalset lammutus-, demonteerimis- ja logistikateenust, samuti kompleksteenust erinevat sorti jäätmete vastuvõtul ja käitlemisel. Meie logistikaahelad on loodud äärmiselt optimaalseks,” sõnab Kuusakoski juhatuse esimees Urmo Viisitamm.
    Ta lisab, et koostöös Kuusakoskiga saab aidata luua lisaväärtust nii keskkonnale kui ka sotsiaalses plaanis üldisemalt. „Nii väheneb ohtlike jäätmete sattumise tõenäosus olmeprügisse, misläbi soodustame inimkonna vajaduste rahuldamist tulevastele põlvkondadele kahju tekitamata. Lisaks on tegemist eesmärgipärase panusega ühiskonna huvide täideviimiseks. Soovime, et järeltulevatele põlvedele jääks meist maha puhtam keskkond ning püüame suunata oma järglasi, et nemad teeksid teatud asju meist paremini ja keskkonnateadlikumalt. Selleks kaasame noori oma keskkonnaprojektidesse.”
    Näiteks on Kuusakoskil eraldi elektroonikajäätmete käitlemise osakond, mille töötajad tegelevad igapäevaselt elektroonikajäätmete käsitsi demonteerimisega ja sorteerimisega. Oluline on siinkohal, et elektroonikajäätmeid ei purustata mingi suure pressi all, vaid vana elektroonika võetakse korrektselt lahti ning sorteeritakse metalliliikide kaupa. Ka arvutite käitlemine toimub vastavalt andmekaitseseadusele: Kuusakoskisse käitlemisele toodud arvutite mälust ei lähe midagi „rändama“, vaid kõik käideldakse nõuetekohaselt.
    Kuusakoski on Eestis hoidnud vanametalli vastuvõtjate seas turuliidri positsiooni viimased 29 aastat. See ei põhine ainult kõrgeimal ostuhinnal, vaid pideval arengul ja kvaliteedil. Kuusakoski Eesti visioon on olla Euroopa ettevõte Eesti turul ja ettevõtte tegevuse eesmärgiks on luua klientidele keskkonnasõbralike väärtusi kõikide tööstusmetallide käitlemisel. Ettevõte on Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni liige.
    Vastutustundlikku ettevõttena ja jäätmeseadusest tulenevalt ei võta Kuusakoski vastu ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid, elektrijuhtmeid ja kaableid, liiklusmärke ja teeviitasid, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luuke, raudteerööpaid ega terveid metallballoone. Maksupettuste ja kahtlaste tehingute vältimiseks ei toimu vastavalt jäätmeseadusele sularahas arveldamist. Eesti suurima metallikäitleja, Kuusakoski, teeninduspunktid asuvad peale Tallinna veel kümnes Eesti linnas.

    Lisainfo TASUTA lühinumbrilt 13660 või www.kuusakoski.com

    Kuusakoski pikk ja usaldusväärne ajalugu
    Kuusakoski algus ulatub aastasse 1914, kui 25-aastane Donuard Kuschakoff asutas Viiburis, mis tollal oli veel Soome osa, ettevõtte Karjalan Lumppu- ja Romuliike ehk Karjala kaltsu- ja vanarauaäri. Ta kogus vanametalli, -rauda ja kangajääke, et neid sorteerida ja tööstuses kasutamiseks töödelda. Esimene maailmasõda avaldas märgatavat mõju tooraine kättesaadavusele ning ettevõte kasvas kiirelt. 1934. aastal vahetasid Kuschakoffid oma perekonnanime soomepärasema Kuusakoski vastu. Teise maailmasõja puhkemisel kolis ettevõte Helsingisse. Pärast sõda anti neile lammutamiseks sõjast jäänud vanametall ning Soome sõjalennukid, mis tuli Pariisi rahulepingu kohaselt kasutuselt kõrvaldada. See andis tõuke alumiiniumisulatustehase kavandamisele.
    Nii kuidas Soome majandus aegamisi Euroopa keskmisele tasemele jõudis, laiendas ettevõte 1950. aastatest kuni hiliste 1970. aastateni oma tegevust vanarauaärist tööstusmaterjalide käitlejaks. Espoosse rajati ainulaadne sulatustehas, peagi ka uurimislabor ning uurimis- ja arendusosakond. Ettevõte avas Soome esimese autolammutusplatsi ning rajas Heinolasse alumiiniumisulatustehase. 1980. ja 1990. aastad olid kiire kasvu ja globaliseerumise aeg, mil investeeriti uute ringlussevõtu- ja materjalitöötluslahenduste arendamisse.
    Kuusakoski soovib olla teerajaja keerukate materjalitöötlusteenuste vallas ja turuliider oma tegevusalal. Ettevõtte uurimisalased jõupingutused keskenduvad ringlussevõtuprotsesside tõhustamisele, lisaks tehakse uurimis- ja arendusprojektide raames koostööd ülikoolide, uurimisasutuste ning teiste ettevõtetega. Täna tegutseb Kuusakoski 11 riigis ja annab tööd peaaegu 3000 inimesele, neist Eestis töötab 92.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Saksa keemiakeskuses toimus suur plahvatus
Saksamaal Leverkuseni keemiatööstuspargis toimunud plahvatuses ja sellele järgnenud tulekahjus on viis inimest on kadunud ja paljud vigastatud, kirjutab Reuters.
Saksamaal Leverkuseni keemiatööstuspargis toimunud plahvatuses ja sellele järgnenud tulekahjus on viis inimest on kadunud ja paljud vigastatud, kirjutab Reuters.
Kahjumit kartnud Põldma pääses ikkagi miinusest
Kui eelmise aasta mais tunnistas Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma, et ilmselt tuleb esimest korda ajaloos aasta kahjumiga lõpetada, siis tegelikult läks oluliselt paremini.
Kui eelmise aasta mais tunnistas Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma, et ilmselt tuleb esimest korda ajaloos aasta kahjumiga lõpetada, siis tegelikult läks oluliselt paremini.