• Jaga lugu:

    Tuleviku tervishoid: kaugseire ja tehisintellekt

    A digital background consisting of an electronics blueprint with data cables connected to it.Foto: matejmo

    Viimase kümnendi jooksul on näiteks kaubandus- ja pangandussektor ning ka suurem osa ühiskonnast hakanud üha rohkem kasutama digitaalseid vahendeid. Meditsiinisektor on aga olnud üks viimaseid, kuhu digitaliseerimine jõudnud on, räägib Eesti suurima digitaliseerimise konverentsi Digital Hub üks peaesinejatest arst-insener, professor Derek O’Keeffe.

    Meditsiinisektoris on hoogsam digitaliseerimine toimunud alles viimase aasta jooksul ja seda suuresti COVID-19 leviku tõttu. Põhjust, miks üleminek ei ole varem aset leidnud, ei pea kaugelt otsima: meditsiinis on alati olnud esikohal n-ö arstikunst ja primum non nocere põhimõte (eelkõige ärgu tehtagu kahju) ja seega ei kiirustata selles valdkonnas muudatuste rakendamisega, eriti siis, kui nende tagajärjed on ettenägematud. Küll aga Moore’i seaduse pidurdamatu jõud muudab meie igapäevaelu läbi üha väiksemate ja võimsamate digiseadmete (nt nutitelefonid) ja traadita võrgu, mis on toonud kaasa asjade interneti (IoT) lahneduste leviku ja võimaluse tõeliselt ühendatud maailma loomiseks.
    Digitaalseid tervisehoiu tehnoloogiaid on juba katsetatud paljudes valdkondades. Näiteks on kaugseiret tehtud kosmoses viibivatele astronautidele ning hiljuti on seda kasutatud ka tippsportlaste saavutusvõime analüüsis. Viimase paari aasta jooksul on kliinilises meditsiinis hulgaliselt katsetatud erinevaid digilahendusi ning osad neist on tänaseks muutunud juba mainstream-teenusteks (nt telekonsulteerimine). Pandeemia oli kahtlemata selle arengu üheks suurimaks ajendiks.
    Nüüdseks oleme jõudnud inimtervishoiu valdkonnas ainulaadsesse etappi, kus saame perioodiliselt jälgida eemalt oma patsientide füsioloogilisi näitajaid (nt glükoositaset) ja kasutada nende suurte andmekogumite alusel tehisintellekti, et luua juhtumipõhiseid ülevaateid patsientide ravitulemuste tõhustamiseks. Oleme alles selle põneva teekonna alguses, kuid see hõlmab kogu meditsiinisektorit tervikuna, alustades dermatoloogiast ja lõpetades oftalmoloogiaga,
    Oma ettekandes 10. novembril räägib Derek O’Keeffe sellest, milline võiks tervishoiusektor välja näha aastal 2050.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.