Õhk-vesi soojuspump – mõistlik lahendus nii uushoonel kui ka küttesüsteemi renoveerimisel

Õhk-vesi soojuspump on tõeline mugavusküte, mis hoiab pärast paigaldust ja seadistamist ruumis automaatselt valitud temperatuuri. Seda temperatuuri on aga samas näiteks pikema puhkuseperioodi ajaks lihtne vaid nupuvajutusega alandada. Samuti ei vaja pump puhastamist, kütmist ega muud pidevat hooldust. Piisab kui lasta kord aastas tehnikul kütteseade ja soojussõlm üle vaadata ning maksta ära igakuine elektriarve.

Õhk-vesi soojuspumbal põhinev küttesüsteem ei vaja korstent ega kütusehoidlat, ei eralda tahma, suitsu ega kütusehaisu. Kasutamis- ja hoolduskulud on madalad ning kasutusmugavus on suurem kui näiteks õhk-õhk soojuspumbal, kus soojuskandjaks on õhk ning tekivad temperatuuride erinevused erinevates ruumides.

Õhk-vesi pumba puhul soojendab ruume põrandasse või radiaatoritesse suunatud soe vesi. Tuleb vaid spetsialisti abil valida sobivad seadmed, lasta need hoone olemasoleva küttesüsteemiga ühendada ning võib muretult sooje ruume nautida. Kütmisele lisaks on valikus pumpasid, mis jahutavad kuumadel suvepäevadel eluruume ja soojendavad 24h tarbevett.

Väga oluline on kaasata õige otsuse tegemisse oma ala ekspert, kes oskab kõrvutada pakkumistes ja reklaamides esitatud andmeid näiteks küttevõimsuse ja müranäitaja kohta. Sageli on seadmete reklaammaterjalides võrreldud andmed, mis samadel tingimustel koos ei eksisteeri. Näiteks võib leida kõrvuti ridadelt info minimaalse välistemperatuuri (see on temperatuur, milleni tootja tagab soojuspumba väliagregaadi tõrgeteta töötamise) ja seadme poolt antava maksimaalse pealevoolu temperatuuri kohta. Reeglina on siiski madalaimal lubatud välistemperatuuril soojuspumba poolt antav maksimaalne pealevoolutemperatuur küttesüsteemi madalam, kui maksimaalselt lubatud. Välja arvatud juhul, kui süsteemi toetab lisaküte.

Õhk-vesi soojuspump on mõistlik küttelahendus, kus soojuspump ühendatakse hoone olemasolevasse keskküttesüsteemi senise näiteks puude, pelletite või õliga köetava katlamaja asemele. Paljude soojuspumpade tootjad on välja töötanud ka arvestusprogrammi, võttes renoveeritavate hoonete puhul aluseks seni kütteks kulunud aastase kulu või uute hoonete puhul arvutusliku küttevajaduse, et prognoosida soojuspumba aastasest küttekulu. Programm arvestab piirkondlikku kliimat, sooja vee tarbimist sõltuvalt elanike arvust, hoonesisese küttesüsteemi eripärasid, soovitud temperatuuri siseruumides jms.

Parima energiaefektiivsuse saab madalatemperatuuriliste soojuskandjaga süsteemides, ideaalis põrandaküttega. Mida madalamal temperatuuril vesi torudesse voolab, seda säästlikum see omanikule on.

Kuigi tänapäevased hoonesisesed vesi-soojuskandjal küttesüsteemid on reeglina põhimõttelt üsna sarnased tuleb soojuspumba ühendamisel hoone küttesüsteemiga arvestada mitmeid asjaolusid. Tehnoloogiat on suhteliselt lihtne paigaldada, olenevalt ettevalmistusest võtab paigaldus aega 1-2 päeva, ent samas võivad vale ühendusviisi valides tulemuseks olla suuremad küttekulud, tõrked soojuspumba töös, müra torustikes ja radiaatorites ning see võib halvemal juhul rikkuda soojuspumba. Korrektselt paigaldatud süsteemis on hiljem aga võimalik teostada hooldustöid oluliselt väiksema ajakuluga.

Reeglina on õhk-vesi soojuspumbad projekteeritud ja toodetud selliselt, et nad on hoone ainukeseks kütteallikaks. Kui hoones on olemas toimiv küttelahendus, kuid suurema mugavuse vms saavutamiseks soovitakse lisada süsteemi õhk-vesi soojuspump, siis enamus seadmeid saad ühendada mistahes teise kütteallikaga. Esimene kriteerium sobiva seadme valikul on juba eelnevat mainitud küttesüsteemi temperatuur, mis ei tohiks nn tavaseadmete puhul ületada 50-55 kraadi. Vajadusel on tänapäeval turul seadmeid, mis annavad lisakütte toeta süsteemi ka 75-80-kraadise temperatuuriga küttevett. Tegemist siiski erilahendusega ja nende seadmete maksumus on oluliselt kõrgem.

Kuigi õhk-vesi soojuspumpade tootearenduses on viimastel aastatel pööratud palju tähelepanu seadmete mürataseme alandamisele, tuleb müraga arvestada ka välisosa paigalduskoha valikul. Probleemiks võib olla häiriv müra köetava hoone eluruumides, kuid samuti võib tiheda asustusega alal müra häirida naabreid. Kindlasti ei tohiks õhk-vesi soojuspumba välisosa kinnitada sarnaselt paljude õhk-õhk seadmetega eluhoone välisseinale. Välisseadme võib paigaldada kõrvalhoone varju või viia ka vajadusel üldse hoonetest eemale. Korralikult soojustatud trassi korral võib eramaja soojuspumba sise- ja välisosa vaheline kaugus olla sõltuvalt mudelist kuni 70 meetrit.

On soojuspumpade müüjaid, kes on seotud kindla tootja seadmetega. See võib olla plussiks, näiteks võib esindajal olla mõneti parem tootjapoolne tugi, saades paigalduslikele või tõrgete ilmnemisel tekkinud küsimustele kiiremini vastuseid. Teisalt võib see aga olla probleemiks: kui seadmete tootevalik ei kata konkreetse süsteemi vajadusi kõige paremal viisil, on esindajal kohustus paigaldada siiski lepingupartneri seade. Oma valikutes vabad müüjad saavad aga pakkuda seadmeid laiema tootevaliku hulgast. Millistel alustel või kui pädeva valiku müüja teeb, sõltub tema eelnevatest kogemustest.

Artesania on õhk-vesi soojuspumpasid müünud ja paigaldanud ligi 15 aastat. Aastatega on kogemusi väga erinevate tootjate seadmetega. Peame soojuspumba tähtsaimaiks omaduseks seadme töökindlust, millest lähtuvalt pakume seadmeid ka oma klientidele. Kahjuks pole olemas tootjat, kelle seadmetega ei juhtu mitte kunagi mitte midagi, ent osade seadmetega on tõrkeid kindlasti vähem kui teistega. Kliendi seisukohalt on oluline, kuidas ja kui kiiresti tõrke ilmnemisel probleemi lahendatakse ning kelle kuludega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õhk-vesi soojuspumba põhilisteks eelisteks on kiire paigaldus, kasutusmugavus ja -lihtsus ning madalad kasutamis- ja hoolduskulud.