Stabiilne ja puhas tuumaenergia veab kriiside taustal rohepööret

Loomulikult kasutades järjest puhtamat ja keskkonnasõbralikumat energiat ja võimalikult väikese jalajäljega tootmisprotsesse. Kuhu aga liigub energeetika globaalselt? Pariisi kliimakokkuleppega võttis maailm endale kohustuse hoida temperatuuri tõusu alla 2% ning lisaks veel ambitsioonika plaani saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks.

See tähendab kardinaalset pööret energeetika vallas, kus fossiilsed kütused ja metsa põletamine energiaks muutub marginaalseks ning need asenduvad tuule-, päikese-, hüdro-, loodete ning tuumaenergiaga.

Loetletutest on just tuumaenergia kõige stabiilsem ning omab teiste energialiikide ees mitmeid konkurentsieeliseid – esiteks on see väga töökindel ja tõhus. Kui kaob päike ja tuul ning mere- ja jõevesi on madal, ei ole võimalik neist energiat toota. Kogesime seda omal nahal alles hiljuti, kui elektrihinnad hüppeliselt tõusid. Tuumaenergiaga ei teki selliseid nii-öelda auke.

Teisel kohal on Freedom24.com andmetel uraan, mida peamiselt tuumareaktorites kasutatakse, väga kontsentreeritud ja kõrge energiatihedusega ning vähendab kaevandamise ja transpordi negatiivset mõju võrreldes teiste maavaradega.

Kuna tuumareaktorid kasutavad energia saamiseks uraaniaatomite lõhustumist ning tänu sellele ei pea midagi põletama, muudab see CO₂ heitkoguste põhjal tuumaenergia üheks puhtamaks energiaallikaks planeedil. Tasub veel mainida Maailma Tuumaassotsiatsiooni andmetel põhinevat fakti, et kõigi energiatööstuste seas on just tuumaenergia kõige ohutum tööstusharu surmajuhtumite arvu poolest elektritootmise ühiku kohta. Kõik eelnev kokku annabki tuumaenergiale suure konkurentsieelise teiste energialiikide ees.

Uraan ei ole väga haruldane element, seda leidub maakoores rohkem kui kulda ja hõbedat. Isegi Eestis on uraani maapõues üsna palju. Kaks kolmandikku kogu maailmas vajaminevast uraanist tuleb aga kas Kasahstanist, Kanadast või Austraaliast. Need on riigid, kus on pikka aega olnud stabiilne kaevandamine ja tarne.

Eskaleeruv konflikt Venemaa ja Ukraina vahel on keeranud traditsioonilise fossiilkütustel põhineva maailma pea peale. Euroopa distantseerub Venemaa naftast ja gaasist ning otsib tänu sellele võimalusi oma energiavajadust rahuldada teistest allikatest. LNG terminale Saksamaal pole ning üldse on kogu Euroopas neid piisavalt vähe, et katta kogu auk idanaabri energiast loobumisel. Lisaks ei vedele kuskil LNGd ehk rohegaasi ka sellises koguses, et seda kohe võtta oleks.

Kogu see olukord on andnud tuumaenergia kätte head kaardid. Tuumajaamu saab piltlikult öeldes rajada kasvõi kõrbe, mis võiks aidata kolmandiku maailma elanikkonna energiavaesusest välja ning samas asendaks 85% maailma praegusest süsinikdioksiidiga töötavast elektrivõrgust puhta ja usaldusväärse alternatiiviga. Lisaks eelmainitud tuumakütuse varustuskindlus mitme läänemeelse riigi poolt väga pikaks ajaks versus ühe autoritaarse riigi energeetika muutmine poliitrelvaks, see on suur eelis.

Eelmisel kümnendil olid uraanituru pikast langusest tingitult paljud sellega tegelevad ettevõtted väga raskes seisus. Paljud peatasid tootmise, veel rohkemad läksid pankrotti, mis tänasel päeval tähendab enamikule selle valdkonna ettevõtetele kehva finantsseisundit. Tugevamad aga viisid ellu integratsiooni ja konsolideerimise strateegilisi plaane. Samas on ka inimesed järjest rohkem aru saanud, et ilma tuumaenergiata ei ole meil võimalik kuidagi rohepööret teostada.

Üks neid tugevaid on maailma juhtivamaid uraanitootjaid Cameco Corporation (#CCJ.US). Rasketel aegadel ühendas ettevõte enda alla lisaks kaevandamisele ka töötlemis- ja tootmisrajatised, investeeris uutesse kaevandustesse ning tehnoloogiasse, misjärel sai neist väga hästi toimiv vertikaalselt integreeritud ettevõte.

Üks kiire pilk ettevõtte bilanssi näitab suurt akumuleeritud varu, mis ületab ettevõtte võlga. Kuigi suurenenud nõudlus uraani järele ei ole veel suutnud Camecole kaasa tuua suuremaid tulusid (kuna müüki genereerivad keskmised ja pikaajalised lepingud), osaleb ettevõte järjest uutes projektides ning pikaajaline siht on paigas.

Ettevõtte tulud vähenesid viimase 5 aasta jooksul keskmiselt 5%. EBITDA langes 372 miljonilt dollarilt 2019. aastal 117 miljonile dollarile 2021. aastal. Juhtkonnal õnnestus aga säilitada kõrge vaba rahavoog 2021. aastal summas 286 miljonit dollarit, mis peegeldab head likviidsust, paindlikkust ning valmisolekut uute tootmiste käivitamiseks. Ning kuigi tulud on vähenenud, siis viimase 5 aasta rahavarud on kasvanud keskmiselt 38% aastas, olles eelmise aasta lõpuks ligemale ühe miljardi dollari juures. Ehk teisisõnu on ettevõttel rohkem sularaha, kui on võlga.

Uraani maailmahind on kahe aastaga kahekordistunud. Tekkimas on ülemaailmne pikaajaline nõudlus, mis põhineb CO₂ vähendamise plaanidel ning kasvaval energiatarbimisel. Parem finantsseisund, turuosa ja vertikaalne integratsioon. Juhatuse otsus suurendada dividendimakseid aktsia kohta – kõik see kokku annab Cameco Corpi aktsiatele tohutu väärtuse. Mitmed investeerimisfirmad on pannud aktsia sihthinnaks kuni 37 dollarit aasta jooksul, aga isegi kui meie hindame hinnasihiks vähemalt 30 dollarit aktsia kohta, on tõusupotentsiaal ikkagi umbes 28%.

Konservatiivsematele investoritele, kes eelistavad ühe kindla tootja asemel pigem investeerida uraanitööstusesse, on see EFT fond ideaalne. Fondis on 51 erinevat aktsiat investeeringute hajutamiseks, millest 23% on investeeritud Cameco Corpi.

Global X Uranium ETF püüab pakkuda investeerimistulemusi, mis on üldjoontes kooskõlas hinna ja tootlusega, välja arvatud tasud, kulud, ja vastavuses Solactive Global Uranium & Nuclear Components Total Returni indeksiga. Fondi hallatavate varade maht on 1,41 miljardit dollarit, kulusuhe 0,69% ning viimase kuue kuu tootlus 17,8%. Fondi eeldatav sihthind aasta jooksul on 32 dollarit ehk 37,34% kasv.