Artikkel
  • Jaga lugu:

    Teenusetõkestusrünnakute arv kevadkuudel mitmekordistus

    Kuigi olukord Ukrainas pole Eestisse õnneks seni suuremaid küberrünnakute laineid toonud, on ründeid olnud viimastel kuudel siiski tavapärasest enam ning üldine foon on jätkuvalt ärev.

    Kõige suuremat kasvu on esimesel poolaastal olnud näha teenusetõkestusrünnakute ehk DDoS rünnakute osas.
    Telia turbevaldkonna juht Aigar Käis tõi välja, et tänases keskkonnas tuleb arvestada ka poliitiliselt olukorrast tulenevate küberriskidega.
    „Kui eelmisel aastal oli selgelt näha, et rünnakud muutuvad järjest automatiseeritumaks ja massilisemaks, siis sel aastal on suurenenud suunatud rünnakute osakaal, kus üritatakse saavutada kontroll kindlate ettevõtete ja asutuste keskkondade või konkreetsete isikute info üle,“ sõnas Käis.
    Euroopas oli näha tõsisemate rünnakute kasvu valitsusasutuste ja kriitilist infrastruktuuri pakkuvate asutuste suunal. Aprilli lõpus esines sarnaseid teenusetõkestusründeid ka Eestis ning nende rünnakute tõttu võis osa riigiasutuste veebikeskkondi toimida tavapärasest aeglasemalt, kuid tõsisemaid tagajärgi see siiski kaasa ei toonud.
    DDoS ehk teenusetõkestusrünnakute maht on viimase paari aasta jooksul järjest kasvanud. Telia statistika kohaselt oli DDoS rünnakute arv märtsis võrreldes jooksva aasta varasemate kuudega koguni kuus korda suurem.
    „Seni on DDoS rünnakute eesmärgiks olnud raha väljapressimine, kevadel lisandusid ka n-ö poliitiliselt motiveeritud DDoS rünnakud ning sihiks on olnud pigem riigiasutused ja olulisi teenuseid pakkuvad ettevõtted,“ selgitas Käis.
    Venemeelne rühmitus KillNet korraldas järjepidevalt teenusetõkestusründeid Ukrainat toetavate riikide vastu ning sihiks olid valdavalt riigiasutuste, ettevõtete ja meedia veebilehed. NATO Locked Shields õppuse ajal võttis „KillNet“ sihikule ka Eesti ettevõtted ning ründas erinevaid Eesti veebilehti.
    Eelmisel aastal suurenes drastiliselt tarneahela rünnete hulk. Tarneahelaründed võivad avaldada tõsist mõju ettevõtte süsteemide toimimisele ning on ohtlikud ka andmelekke seisukohast.
    „Tarneahelarünne on ettevõttes kasutusel oleva tarkvara või riistvara kompromiteerimine, millele saadakse ligipääs mõne teenusepakkuja kaudu. See tähendab, et kui ettevõte kasutab näiteks väliseid ressursse oma süsteemide ja andmete haldamiseks ning küberkurjategijad saavutavad kontrolli välise teenusepakkuja süsteemide üle, on võimalik selle kaudu rünnata ka tema poolt hallatavat ettevõtet. Näitena võib tuua eelmisel aastal IT halduse teenusepakkuja Kaseya rünnakut, mille tulemusel võeti üle tuhandete ettevõtte halduse all olevate ettevõttete süsteemid. Näiteks pidi Rootsi Coop selle intsidendi tulemusel sulgema ajutiselt pea 500 poodi,“ rääkis Käis.
    „Lisaks tehniliste ja protsessilistele meetmetele tuleb IT teenusepakkujatel tarneahela riskide maandamiseks teostada kontroll ka näiteks oma tarnijate ja toodete valikul veendumaks, et need vastavad turvastandarditele,“ lisas Käis.
    Telia turbejuht toonitas, et vaatamata ees ootavale suvepuhkuste perioodile peavad kõik ettevõtte turvasüsteemid jätkuvalt toimima ning puhkuseid planeerides tuleb tähelepanu pöörama ka kriitiliste kompetentside asendamisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Maailma suurim varahaldaja tõi turule bitcoini fondi
Maailma suurim fondivalitseja BlackRock tõi turule bitcoini hinda järgiva fondi, mis on mõeldud USA institutsionaalsetele klientidele, vahendab Reuters BlackRocki koduleheküljel olevat uudist.
Maailma suurim fondivalitseja BlackRock tõi turule bitcoini hinda järgiva fondi, mis on mõeldud USA institutsionaalsetele klientidele, vahendab Reuters BlackRocki koduleheküljel olevat uudist.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Rootsi inflatsioon vähenes juulis
Rootsi inflatsioon langes juulis esimest korda alates jaanuarist, ja oli isegi grammike väiksem, kui oodati, kirjutab Dagens Industri.
Rootsi inflatsioon langes juulis esimest korda alates jaanuarist, ja oli isegi grammike väiksem, kui oodati, kirjutab Dagens Industri.
Raadiohommikus: kütusekriisist, elektrituru reformist ja väikeettevõtetest
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.