Artikkel
  • Jaga lugu:

    Vilniuses leiab aset Balti riikide üks suurimaid e-kaubanduse konverentse

    29. septembril toimub Vilniuses Litexpo messikeskuses juba kümnendat korda e-kaubanduse mess, mis on tänavu uuenenud ja nime muutnud. Selleaastane Ecomexpo’22 konverents-mess on varasemast veelgi mahukam, inglise keeles ja ootab osalejaid kõikidest Balti riikidest nii messiüritustele kui ka internetiülekandeid vaatama. Tänavuse messi fookuses on e-kaubanduse eksport.

    “E-kaubandus tõusis pandeemia ajal enneolematutesse kõrgustesse, kuid olukord nii maailmas kui ka Balti riikides on hakanud normaliseeruma ja naasma pandeemiaeelsele tasemele. See tähendab, et paljude kauplejate jaoks on müüginumbrid langenud. Sellises olukorras on kõige tähtsam otsida võimalusi nende taastõstmiseks ning üheks vahendiks on geograafiline laienemine,” kommenteeris Ecomexpo’22 korraldaja ja digitaalturunduse lahendusi pakkuva ettevõtete grupi All Digital group juht Deividas Talijūnas.
    “Seetõttu pühendame tänavuse konverentsi e-kaubanduse ekspordile. Konverentsil jagavad oma kogemusi e-kaubandust eksportivad suured veebiturud, ettevõtted ning digiturunduse eksperdid. Lisaks konverentsile toimub ka mess, mis pälvib iga aastaga üha rohkem tähelepanu ja on aina edukam. Mess on suurepärane platvorm kasulike sidemete loomiseks ja teenusepakkujate leidmiseks, sest osalejate hulgas on suurimad e-kaubanduse ettevõtted ning kaubandusega seotud Baltikumi ja Euroopa kaubamärgid.”

    Balti riikide eripäraks on ekspordivajadus

    Pigu HobbyHall Groupi juhatuse liige Daniel Ropers uurib oma ettekande ajal e-kaubanduse olukorda Balti ja Lääne-Euroopa riikides ning jagab mõtteid eelolevast aastast.
    “Lääne-Euroopa ja Baltikumi e-kaubanduse turg on ühtaegu sarnane ja erinev: tarbijate vajadused ja e-kaubanduse loodud väärtus on sarnased kõigi maailma arenenud riikidega. Suurim erinevus Baltimaade ja lääne vahel on aga e-kaubanduse mahud: need on siin väga väikesed, mistõttu on ettevõtetel äri kasvatamiseks ja kogu potentsiaali ära kasutamiseks vaja siseneda teistele turgudele,” nentis Ropers.
    Kui uurida, millised on suurimad väljakutsed nüüd, mil Balti riikide ettevõtteid ootab ees keeruline majanduslik ja geopoliitiline olukord, sõnas Ropers, et väljakutseid küll jagub, ent neid on vähem kui traditsioonilistel ettevõtetel: “Inflatsiooni kasv ja energiahinnad on ülikõrged ning see tähendab, et ostjad kulutavad järgmise aasta-kahe jooksul vähem raha kui pandeemia-aastatel. Kuid e-ettevõtted on ja jäävad traditsioonilistest ettevõtetest paremasse seisu, sest veebis ostlemine säästab raha ja aega, loob tingimused soodsaima ja sobivaima toote valimiseks ja kiireks ostude tegemiseks nin laseb inimestel rohkem aega tööl või pereringis veeta.
    Pigu HobbyHall Groupi juhatuse liikme sõnul ootavad suurimad väljakutsed ees väiksemaid e-kaubanduse ettevõtteid ja ettevõtjaid, kellel ei pruugi majandus- ja energiakriisi tõttu olla piisavat puhvrit, et edukalt tegevust jätkata ja klientidele jätkuvalt häid pakkumisi teha. Nende ellujäämisvõimalus sõltub suuresti nende valmisolekust ja avatusest teha koostööd konkurentidega kõigis Balti riikides, et pakkuda maailma suurriikidest konkurentsivõimelisemat hinda ning suuta võistelda piirkonnas domineerivate rahvusvaheliste tegijatega.

    Teemaks on turundus ja veebiturud

    Konverentsil esinejad ja osalejad pööravad tähelepanu ka e-kaubanduse turundamisele. Paysera kaasomanik Andrius Lučiūnas ütles, et konverentsi eesmärk on leida vastused sellele, kuidas mõõta turundustegevuste efektiivsust, kuidas kahekordistada tulemusi võimalikult väikese vaevaga võimalikult lühikese aja jooksul ning miks enamik Baltikumi e-kaubanduse ettevõtetest nii vähe teenivad.
    Reklaamiteemat puudutab ka Andrius Valatka ettevõttest Orbio World: “Ühte ainuõiget teed eduni ei ole olemas, sest mõjutavaid faktoreid on palju. Nende hulka kuuluvad tootevalik, logistika, reklaam, lokalisatsioon ja palju muud,” selgitas Valatka.
    Smart Brands Labi juht ja asutaja Tomas Unikauskis teeb konverentsil ettekande viiest levinumast probleemist, millega väikesed kaubamärgid Amazonis müüki alustades kokku puutuvad. Unikauskise sõnul on tal plaanis jagada asju, mida Smart Brands Lab on peale viieaastast Amazonis tegutsemist õppinud.

    Ecomexpo'22 (varasema nimega E-commerce) toimub selle aasta 29. septembril Vilniuses Litexpo messikeskuses. Näitust kantakse üle ka veebis. Ürituse ja otseülekande pileteid saab osta siit.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.