Tubakakahjude vähendamine on sama oluline kui turvavöö juurutamine

Inimühiskonnaga käib kaasas eesmärk elada nii, et homne oleks parem kui eilne. Seda eesmärki kannab ka kahjude vähendamine. On selge, et me ei saa kõrvaldada elust kõiki riske, küll on võimalik riske maandada. Teaduse, tehnoloogia ja regulatsioonide areng on võimaldanud ühiskonnal vähendada potentsiaalselt kahjuliku käitumise jätkamise kahjulikke mõjusid, kutsudes esile muutusi harjumustes ja pakkudes tooteid, mis aitavad eesmärgile kaasa. Kahjude vähendamine tähendab muutust vähem kahjuliku vastu, aga ei ole suunatud käitumise lõpetamisele.

Fossiilsetelt kütustelt üleminek taastuvatele ja jätkusuutlikele energiaallikatele ja lahendustele on 21. sajandi üks kliimaeesmärke. See on kahjude vähendamise hea näide – ei keelata elektritootmist ega autodega sõitmist, vaid vähendatakse selle kahjulikkust planeedile, vahetades välja tehnoloogilised lahendused. Samuti ei sunni riigivõimu autoriteet päikese eest keldrisse, vaid selleks, et UV-kiirgus inimese nahka ei kahjustaks, kasutatakse päikesekreemi – ometigi ei saa selle kasutamist riik sundida ja see on igaühe enda asi. Kahjude vähendamisel on väga oluline aspekt demokraatial – kui soovime edukaid muutusi, ei saa seda teha rangete keeldude ja käskudega, vaid pakkudes valikuvabadust ja millegi reguleerimise puhul adekvaatseid alternatiive, mis ei tekitaks inimestes liigseid negatiivseid emotsioone ega tunnet, et nende vabadusi liigselt piiratakse.

Tänapäeval on elementaarne, et me istume autosse ning enne auto liikuma panekut kinnitame esmalt turvavöö. 20. sajandil see nii elementaarne polnud. Turvavöö leiutas Inglise insener George Cayley juba 19. sajandil, et tagada pilootide turvalisus lennukis. Sealt jõudis turvavöö 20. sajandi alguspooles teadlaste soovituste alusel autodesse, kus nende kasutamine ei osutunud alguses eriti populaarseks, hoolimata sellest, et juba siis rääkisid teadlased neist kui õnnetuse kahjude vähendajaist, sest õnnetused lõppesid tihti üsna raskelt. Turvavöö kui kahjude vähendaja olulisim verstapost on aasta 1959, mil Volvo insener Nils Bohlin leiutas kolme punkti turvavöö. Ka selle juurutamine võttis aega, kuid tänu sellele leiutise laialdasele juurutamisele, sealhulgas ennetustöö ja seadusandluse kaudu, hinnatakse USA liiklusohutusameti (NHTSA) poolt, et üksnes tänu turvavöödele on langenud surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv poole võrra.

Kas me oleks täna ühiskondlikult nii arenenud, kui autosõidu ja õnnetusse sattumise kahjude vähendamise asemel oleks öeldud, et tegemist on nii ohtlike asjadega, et need tuleks üldse ära keelata? Ilmselt mitte. Innovatsioon lõi lahenduse kahjude vähendamiseks, selgitustöö ja regulatsioon aitasid kaasa lahenduse laialdasele vastuvõtule ühiskonnas.

Tubakatoodete kahjude vähendamise põhimõte on püüda riske maandada vähem kahjulike alternatiivsete toodete kasutamise või käitumise muutmise kaudu. Mõistagi, kõige parem on tubaka- ja nikotiinitoodetest loobuda. Aga kõik seda ei tee ning demokraatlikus, isikuvabadusi austavas ühiskonnas ei saa neid ka sundida loobuma. Hinnanguliselt on WHO andmetel 2025. aastal endiselt umbes miljard suitsetajat – umbes sama palju kui praegu. See näitab, et suitsetamisest loobumise strateegiad üksi ei ole piisavad.

Samamoodi nagu aitas innovatsioon vähendada turvavöö kaudu liiklusõnnetuste kahjusid, aitab tubakatööstuse innovatsioon vähendada 21. sajandil tubakakahjusid teaduslikult põhjendatud suitsuvabade toodete väljatöötamisega. Need ei ole riskivabad, küll aga paremad kui sigaretid, sest need võimaldavad vähendada kahjusid täiskasvanutele, kes muidu jätkaksid suitsetamist. Oluline aspekt on, et nikotiini manustamise mõju peab olema väiksem kui selle manustamise mõju sigarettide suitsetamise kaudu. “Peamine süüdlane on suits ja kui nikotiini saaks suitsetajatele tõhusalt ja vastuvõetavalt kätte toimetada ilma suitsuta, saaks tõenäoliselt vältida enamikku, kui mitte kõiki suitsetamisest tulenevaid kahjusid.” Täna on see tulevik käes nii kuumutatava tubaka, e-sigarettide kui ka nikotiinipatjade näol.

Kahjude vähendamist võib soosida ka regulatiivne keskkond, et täiskasvanud suitsetajatele oleksid kättesaadavad nii asjakohane informatsioon suitsuvabade toodete kohta kui ka tooted ise. Mida rohkem innustab ja motiveerib keskkond suitsuvabadele toodetele üleminekut neil, kes pole valmis nikotiinist või tubakast loobuma, seda paremaid rahvatervise näitajaid võib saavutada.

Tubakatoodete kahjusid on võimalik vähendada vaid siis, kui suitsuvabad tooted on sihitud üksnes täiskasvanutele. Tubakatoodetele on põhjusega seatud vanuselised piirangud, sest alaealised isikud ei suuda teha teadvustatud valikuid ega suuda hinnata võimalikke riske ning kuivõrd vähem kahjulikud tooted ei ole ohutud, tuleb need hoida alaealistele kättesaamatud.

1) U.S. Department of Transportation, National Highway Traffic Safety Administration, Lives Saved by Vehicle Safety Technologies and Associated Federal Motor Vehicle Safety Standards, 1960 to 2012, January 2015, www.its.dot.gov

2) Royal College of Physicians. Nicotine without smoke: Tobacco harm reduction. London: RCP, 2016.