Vähem kahjulikud tubakatooted on lahendus põlemise probleemile

Suitsetaja tõmbab tikku või süütab välgumihkli, paneb sigareti otsa leegi sisse, tõmbab mahvi ja vaatab rahuloleva näoga ümbruskonda - see tunne on ilmselt tuttav paljudele suitsetajatele. Aga rahuloluks mitte mingit põhjust ei ole, sest toimub tubaka põletamine.

Sigaretis on umbes 6000 erinevat keemilist ühendit, millest 100 on teaduslikult tõestatult kantserogeensed, mistõttu on need kahjulikud või potentsiaalselt kahjulikud. Põlemisel tekib suits ja tõrv ning põlemise kraadid tõusevad umbes 900 juurde, mis tekitab sigaretisuitsu kõrge kemikaalide hulga ja koguse. Mida kõrgemaks läheb temperatuur, seda kõrgemaks muutub kahjulike ühendite kontsentratsioon. Ometigi, nikotiin vabaneb märksa madalamatel temperatuuridel ega vaja organismi jõudmiseks suitsu tekkimist. Sigaret on kõige kahjulikum viis tubaka ja nikotiini tarvitamiseks.

Sigaretisuitsu üks kõige kahjulikumaid elemente on see, mida paljud inimesed nimetavad „tõrvaks“, aga see pole see tõrv, mida kasutatakse teedes. Tõrv on tahked osakesed, mis jäävad sigaretisuitsust järgi pärast nikotiini ja vee lahutamist. Kuivõrd erinevate laborite tõrva mõõtmise metoodika erineb, on Euroopa Liidus loobutamas tõrva näitajate trükkimisest sigaretipakkidele, sest need võivad tarbijat eksitada. Tõrv on põhiline süüdlane selles, et suitsetajate kopsud muutuvad roosast halliks ja seejärel mustaks. Mõelge korstendele, ka nende siseseinad on tõrvased. Nüüd mõelge oma kopsudele ja sellele, et kopse ei saa puhastada nagu korstnaid. Sigaretisuits ja tõrv tekivad üksnes põlemisel, mistõttu on ka põlemine sigarettide põhiline probleem.

Kõige mõistlikum viis on jätta sigarettide suitsetamine ja nikotiini tarvitamine. Aga kõik seda ei tee. See on valiku koht, kas me oleme ühiskonnana ignorantsed ja laseme kasutada kõige kahjulikumat viisi nikotiini tarvitamiseks? Või leiame, et kui on olemas suitsuvabad alternatiivsed tooted, mis on teadusuuringute põhjal vähem kahjulikud ning vähem kahjulikkust on kinnitanud erinevate riikide rahvatervise institutsioonid ja arstide ühendused, siis me tegeleme suitsetajatele nende kui alternatiivi tutvustamisega?

Suitsuvabad tooted pakuvad vähem kahjulikku lahendust neile, kes pole nõus tubaka- ja nikotiinitoodetest loobuma. Esiteks puudub neil põlemisprotsess, mis tähendab, et need ei tekita suitsu ega tõrva. E-sigarettidega kuumutatakse nikotiini sisaldavat vedelikku, kust vabaneb nikotiin ja tekib aur. Kuumutatava tubaka puhul kuumutatakse elektroonilise seadmega tubakat madalatel temperatuuridel, sealt vabaneb nikotiin ja tekib aerosool.

Kas tead, missuguse halva harjumusega on seotud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja südame isheemiatõvi? Mõistagi, suitsetamisega. Viimasesse on suurim risk haigestuda neil, kes põletavad 20 sigaretti päevas. Eelmises artiklis on räägitud vähem kahjulike toodete juurutamisest Jaapani ühiskonnas. See võimaldab ühtlasi hinnata terviseandmestiku põhjal, kas ja kuidas on kuumutatava tubaka levi järgselt muutunud tervisestatistika. Eelretsentseeritud teadusuuringus vaadeldi kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse kui südame isheemiatõve haiglajuhtude arvu aastatel 2013 – 2020. Meeldetuletuseks, kuumutatav tubakas hakkas Jaapanis levima 2014 ja kattis kogu Jaapani aastal 2016. Uuringus leiti, et mõlema haiguse puhul on toimunud haiglajuhtude arvud vähenemine pärast kuumutatava tubaka turule toomist. Võib oletada, et ilma suitsuvaba vähem kahjuliku kuumutatava tubakaga oleks jätkunud trend, mis ennustas haiglajuhtude kasvu.