Artikkel
Rohetiigri Akadeemia 2023

Ericssoni teekond keskkonnahoidliku tehaseni

Ericsson on juhtiv info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõte. Muudame tehnoloogia arendamise kaudu sidevõrgud energiatõhusamaks. Toetame tulevikku, kus kiire ja usaldusväärne sidekvaliteet ei käi käsikäes suurema keskkonnamõjuga. Energiatõhusus on oluline nii meile, klientidele kui ka investoritele.

Kui seni on iga järgneva põlvkonna mobiilsidestandardiga sidevõrguseadmete energiatarve tõusnud, siis 5G toodete portfelliga on võetud eesmärgiks energiatarvet vähendada. Kas teadsite, et Ericssoni 5G raadiod on juba kümme korda energiasäästlikumad kui 4G toodete portfoolio?

Verstapost digipöörde võimendamisel

Oleme nüüd ka tootmises kasutamas ainulaadset ettevõttesisest 5G võrku. Maikuus käivitus Tallinna tehases Baltimaade esimene ettevõttesisene privaatne 5G võrk. Tegemist on olulise verstapostiga digipöörde võimendamisel, mis kiirendab ja toetab innovatsiooni ning tööstuste arengut. Ericsson Eesti Tallinna tootmisüksus, kus luuakse üle poolte uutest 5G toodetest, on strateegilise tähtsusega Ericssoni ülemaailmses tarneahelas. Privaatse 5G võrgu rakendamine võimaldab paindlikku uute toodete arendamist ja agiilset tootmise ülesehitust.

Piir globaalsele soojenemisele tarnijatest lõppkasutajateni

Ericssonis oleme seadnud ambitsioonikad eesmärgid, saavutada enda tegevustes Net-Zero* 2030. aastaks ja kogu tarneahelas (tarnijatest toodete lõppkasutajateni) Net-Zero 2040. aastaks (see on kümme aastat varem kui ÜRO eesmärk). Võib tunduda, et 2030 on alles seitsme aasta pärast ning aega on küll ja veel, kuid tegelikult tuleb juba praegu tegutseda. Eesmärkide saavutamiseks tuleb emissioone reaalselt vähendada. Kompenseerimine on viimane meede, mida rakendatakse juhul, kui emissioone enam muud moodi vähendada ei ole võimalik. Soovime keskkonnasõbralikud lahendused reaalselt ellu viia. Kuidas Tallinna tehas eesmärgid saavutab, on juba meie välja mõelda ja otsustada. Rohetiigri Akadeemiaga liitumine oli võimalus enda teadmisi paranda, kohalikku võrgustikku laiendada, teiste praktikatega tutvuda ja seeläbi teha tulevikus paremaid otsuseid jõudmaks keskkonnasõbraliku tehaseni.

Energiatõhusus

Saavutamaks 2030. aasta eesmärki, oleme võtnud tähelepanu alla Ericsson Eesti tegevuste energiatõhustamise, nii elektri kui ka kütte vähendamise. Kuigi oleme juba 2012. aasta oktoobrist kasutanud rohelist elektrit ja seega elektri kasutusega meil CO2 ei kaasne, peame siiski oluliseks elektri kasutamise optimeerimist. Enamik meie süsiniku heitest tuleb kütmisest maagaasiga, nii et suurim CO2 kokkuhoid saab tulla tehase küttest ja selleks peamegi pidevalt otsima kokkuhoiu kohti. Lahenduseks ei ole kindlasti kütmise vähendamine selliselt, et töötajatel tekiks jahedusest ebamugavus, vaid tark küttesüsteemi juhtimine.
Keskkonnahoidlikumate lahenduste valimine võib osutada keerukaks. Oleme ilmselt tarbijatena ka poes tihti raskete valikute ees ja on keeruline leida täielikult keskkonnasõbralikku alternatiivi. Näiteks lugedes uudiseid teiste ettevõttete päikesepaneelidest, tekkis meil kahtlus, kas saab olla keskkonnasõbralik ettevõte, kui katusel või hoone seintel pole päikesepaneele. Vastus on saab küll, me ei pea taastuvenergiat ise tootma, kui selleks ei ole häid võimalusi. Oluline on tugineda hetkel parimatele teadmistele ja julgus otsuseid ümber teha, kui selguvad uued faktid. Rohetiigri Akadeemia mentorite toel sõnastasime ja kasutame kokku lepitud kriteeriume energiatõhususe projektide määramiseks.

Laiem keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus

Kuigi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine on oluline, siis ainult sellele küsimusele keskendumine on lühinägelik. Kliimamuutused on vaid üks paljudest keskkonnaprobleemidest, millega meie planeet silmitsi seisab. Lisaks on veel sellised probleemid nagu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, õhu- ja veereostus ning ressursside ammendumine jne. Ainult süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele keskendumine viib tähelepanu ja ressursid teistelt olulistelt keskkonnaprobleemidelt kõrvale. Peame mõtlema ka teistele valdkondadele ja sellele, kuidas neid probleeme lahendada. Kõik tegevused, mis aitavad meil parandada energiatõhusust, hoida kokku töötunde, vähendada jäätmeteket, kemikaali kasutust saab lugeda keskkonnahoidlikeks.

Kestlik mõtteviis algab juhtidest

Ericssonis on hästi, sest kestlikkus on ettevõtte tippjuhtidelegi väga oluline ning see kajastub ka äristrateegias. Kontserni tegevjuht Börje Ekholm on öelnud: „Kliimakriis on suurim väljakutse, millega inimkond praegu silmitsi seisab. See, kuidas me praegu käitume, määrab meie tuleviku.“ Ka kohalikul tasandil on juhid igapäevaselt selgitamas kestlikkuse olulisust meie ettevõttele. On palju kergem liikuda suurte keskkonna eesmärkide poole, kui juhtide tugi on olemas.
Ericssoni tehas
Ericssoni Tallinna tehases käib uute toodete testimine, arendamine ja tootmine 24 tundi ööpäevas. Keskkonnateadlike valikuid tuleb teha kõikides tootmise etappides, alates komponentide valikust, transpordist, tootmisprotsessidest ja lõpetades jäätmekäitlusega. Peame töötama selle nimel, et eesmärkide poole sooviks liikuda kõik meie 2200 töötajat ja see juba on väljakutse. Kuidas teha selgeks insenerile, tootmistöötajale, et meie kõigi käitumisest sõltub, kas me suudame oma suured keskkonna eesmärgid täita.

Kaasamine toob teadlikkuse ja tulemuse

Rohetiigri Akadeemia grupiga mõtestasime, kuidas jätkusuutlikkuse teemasid veelgi paremini planeerida, kommunikeerida ja ellu viia, et keskkonnateemadel kaasatus oleks parem. Ainult ettevõtte keskkonnatiim ei suuda kõiki keskkonnahoiu parandamise kohti näha ja mõjutada. Siin tulevad appi meie töötajad, kellel on kohaliku Sustainability Guild kaudu võimalus oma töös teha keskkonnasõbralikemaid valikuid ning jagada ideid, kuidas saame tehases veelgi paremini keskkonnahoidu edendada. Lisaks oleme loonud mitmeid infokanaleid, kus saame jagada kestlikkuse teemasid, nt kvartaalsed keskkonna uudiskirjad, igakuised keskkonna eesmärkide ülevaated, kestlikkuse teemadele loodud siseleht, keskkonnakoolitused, kord aastas toimuv keskkonna nädal oma kaasavate tegevustega jne. Igal töötajal on võimalik saata ettepanekuid keskkonnahoiuks. Teostatavad ettepanekud viime ka ellu ja ettepaneku tegija saab premeeritud. Keskkonnateadlik mõtteviis on töötajatega järjest enam kaasas ja seda entusiasmi on väga hea näha.
Rohetiigri programmi kord kuus toimunud kohtumised andsid meile võimaluse võtta eraldi aeg ja mõelda just kestlikkuse teemadele süsteemsemalt. Ericssoni rohetiigrid on pühendunud, meeskonnana tugevamad, kogenumad, kompetentsemad kui Akadeemia alguses. Oleme uhked, et mitmed rohetegevused on tänaseks juba ellu viidud, aga mõistame, et oleme siiski alles veel teekonna alguses. Lisaks oli väärtuslik õppida teistelt asutustelt, tegevusvaldkonnad olid meil küll erinevad, aga probleemid sarnased.
Ericssoni Tallinna tehas ei ole klassikalises mõttes tehas, vaid on innovatsiooniüksus, mis tegeleb Ericssoni raadiosidelahenduste ja toodete tootmiseks ette valmistamisega. Just Eestis valmivad sidevõrguseadmed, mille kaudu levivad 4G ja 5G raadiosagedused kogu maailmas. Loome nii riist- ja tarkvara kui ka tootmiseks vajalikud tootmisliinid ja nende süsteemid. Lisaks arendame vajalikke testimisseadmeid ja süsteeme, et tagada toote kõrgeim kvaliteet.
Oleme Tark Tehas, st et töötame Industry 4.0 tööstusrevolutsiooni ajastus ehk absoluutselt kõik on omavahel ühendatud ja seotud. Industry 4.0 ehk tark tootmine keskendub digitaliseerimisele, kognitiivsetele lahendustele ja robotitega koostööle. See aga tähendab omakorda vajadust suurte andmesidemahtude ja -kiiruste järele. 5G ja targa tootmise lahendused võimaldavad vähendada tühja töö tegemist, aja- ja rahakulu, suurendades efektiivsust.
Ericsson Eesti on meie riigi üks suuremaid tööandjaid 2200 töötajaga. Oleme uhked oma multikultuurse meeskonna üle, väärtustame töötajate enesearengut, pöörame suurt tähelepanu töötervishoiu edendamisele, juhtimiskultuurile ning keskkonnajalajälje vähendamisele.
* Net Zero tähendab inimtegevusest tulenevat ülemaailmset kasvuhoonegaaside heitkogust, mis on tasakaalus heitkoguste eemaldamise ja sidumisega, piirates seeläbi globaalset soojenemist.
FinanceEstonia juhatuse esimees: pankade tulumaksu suurendamine oleks suur aeglane kaotus
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
PRFoodsi käive kukkus, kuid tekkis väike kasum
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ja millal ESGga pihta hakata?
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Priit Humal astub abilinnapea kohalt tagasi
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku alampalga tõstmises
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.