• OMX Baltic−0,31269,27
  • OMX Riga−0,19931,24
  • OMX Tallinn−0,231 748,74
  • OMX Vilnius0,38997,09
  • S&P 500−0,785 544,59
  • DOW 30−1,2940 665,02
  • Nasdaq −0,717 871,22
  • FTSE 1000,218 204,89
  • Nikkei 225−2,3640 126,35
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,32
  • OMX Baltic−0,31269,27
  • OMX Riga−0,19931,24
  • OMX Tallinn−0,231 748,74
  • OMX Vilnius0,38997,09
  • S&P 500−0,785 544,59
  • DOW 30−1,2940 665,02
  • Nasdaq −0,717 871,22
  • FTSE 1000,218 204,89
  • Nikkei 225−2,3640 126,35
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,32
  • ST
  • 25.05.23, 12:20

Verston: taristuehituse keskkonnajalajälge saab oluliselt vähendada

Taristuehituse keskkonnajalajälje vähendamiseks on lahendused juba täna olemas. Vajalik on vaid, et riik nii reguleerija kui ka tellijana keskkonnasäästlikke lahendusi tähtsustaks ning ka võimaldaks, räägivad Rohetiigri Akadeemia lõpetanud Verston OÜ esindajad.
default
  • default
2022. aasta sügisel Rohetiigri Akadeemia kolmanda lennuga liitudes astusime üsna arglikult „koolipinki“ ning peas olid kahetised mõtted: kas selline tossutav valdkond nagu taristuehitus üldse saab keskkonnahoidlik olla? Loomulikult tuli esimeses järjekorras vaadata peeglisse ning mõista, mida ise ära teha saame.
Esimese asjana otsustasime ära mõõta enda 2022. aastal tekitatud jalajälje, sest ilma andmeteta ei saa õigeid otsuseid ega suunavalikuid teha. Numbreid kokku lüües selgus üsna kiiresti, et tegemist on oluliselt keerulisema ülesandega, kui eeldasime. Skoop 1 ja 2 arvutustega ei olnud probleemi, aga kui võtsime ette skoop 3 ning sisse ostetud teenused ja tooted, olime ummikus. Paljudel juhtudel konkreetsed andmed puuduvad, sest need ei ole täna Eestis nõutud. Lähtuda tuli erinevatest andmebaasidest ja sarnaste toodete keskkonnadeklaratsioonides avaldatud väärtustest. Mõistame, et need andmed ei ole lõpuni täpsed, aga tulevikus nendeni jõudes saame ka varasemaid arvutusi parandada. Sellest tuli ka esimene tähelepanek, et soovides ettevõtteid keskkonnahoidlikkuse mõttes võrrelda, on vaja konkreetseid raame ja andmeid, kuidas arvutusi teha. Soomes on selline andmebaas taristu- ja hoonete ehituse jaoks olemas.
Arvutustega paralleelselt uuendasime ära ettevõtte strateegia ja tulevikusuunad. Keskkonnahoidlikud väärtused ja hoiakud olid ka meie varasema strateegia osa, aga nüüd panime paika konkreetse mõõdetava eesmärgi ja esimese tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Meie soov on igal järgmisel aastal Verstoni süsinikujalajälge 10% võrra vähenda. Teadvustame, et võetud eesmärk on teedeehituses ja korrashoius väga ambitsioonikas ning läheb iga aastaga järjest keerulisemaks, aga eks me tee peal õpime, sest ambitsioonikus on üks Verstoni põhiväärtus ja meie DNAs tugevalt sees. Tegevuskava järgides oleme alustanud meie inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmisega, korraldades roheteemadele fookustatud kevadkonverentsi ning jagades iganädalaselt trende ja fookusteemasid rohepöördel, oleme koolitanud oma masinajuhte säästlikumalt sõitma ning vahetanud suures koguses tehnikat välja kaasaegsema ja keskkonnasäästlikuma vastu. Samuti on käimas mõned pilootprojektid, mille eesmärk on tuua turule keskkonnasäästlikumaid teedeehituse lahendusi. Nendest kuulete loodetavasti õige pea.
Eelnevaga toimetades mõistsime akadeemia keskpaigas, et antud tegevused on küll väga olulised meie enda toimetamistes, aga ei anna suurt efekti kogu valdkonnale. Olime hetkeks peata ja segaduses edasise suhtes. Õnneks on hommik õhtust targem ning peale mitmeid ajurünnakuid sündis idee kaardistada Põhjamaade kogemusi ja hindamiskriteeriumeid keskkonnahoidlike riigihangete tegemisel. Meie valdkond on väga suurel määral riiklikest tellimustest ning riigihangetest sõltuv ja siin on palju õppida Põhjamaadelt, kus taristu valdkonnas on saanud rohehanked juba normiks. Nii Soomes, Rootsis kui ka Norras võetakse ehitushinna arvutamisel aluseks keskkonnale tekitatava kahju suurus. Ettevõtted mõõdavad seal enda CO2 jalajälge ja teevad sellest lähtuvalt oma investeerimisotsused. Riigihangete konkursil on eelis neil pakkujatel, kes saastavad vähem ja taaskasutavad rohkem ehitusmaterjale. Selline peaks olema ka Eesti taristuehituse lähitulevik. Kaardistuse eesmärk on mitte jääda ootama riigipoolseid suuniseid ja tegevusi, vaid käärida käised üles ning tulla ise valdkonnale appi, et koostöös jõuda väärtuspõhiste riigihangeteni.
Põhjamaade kaardistust tehes võib tunduda, et nad on meist pikalt ees ning sarnaste lahenduste kasutamine ja süsteemide kasutuselevõtt võtab Eestis vähemalt 3–5 aastat aega. Teatud juhtudel see võib nii olla, aga on ka mitmeid lahendusi, mida saame juba täna kasutusele võtta. Olgu selleks siis ehituses ja korrashoius kasutatava tehnika kriteeriumid või biokütuste kasutamine, samuti materjalide, näiteks freesitud asfaldi taaskasutamine. Nende väikeste sammude kaudu saame oma jalajälge mõjutada märgatavalt. Oluline on kohe pihta hakata ning mitte oodata.
Akadeemiale tagasi vaadates on hea tõdeda, et oleme oluliselt targemaks saanud ja veendunud, et tegemist on ühe olulisema teemaga, millega ettevõtted lähitulevikus tegelema peavad. Hea on ka vaadata, et valdkonnas arutelud käivad ning riik on äsja tulnud välja esimese kavaga, kuidas riigihankeid väärtuspõhiseks muuta. Teeme koostöös teed rohelisele tulevikule.
Vaata ka verston.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele