Noored investorid pelgavad tulevikku: “Mina investeerin selleks, et ellu jääda.”
Kaks 2000. aastal sündinud noort investorit on veendunud, et praegusel noorel on eelmisest põlvkonnast raskem iseseisvat elu alustada ning see paneb ka investeerima või kauplema.
Taanis elav Kätriin Helena Huttunen võrdleb, et kui sealsete noorte seas on riigi vastu usaldus väga kõrge, siis Eestis seda ei märka.
Foto: Sergei Trofimov
Näiteks on mitmedki noored otsustanud võtta välja oma teise sambasse kogunenud rahanatukese. Investeerimisfestivalil esinenud noore investori Kätriin Helena Huttuneni hinnangul ei tasu aga neile seetõttu viltu vaadata.
“Rääkisin sellest mõnda aega tagasi oma emaga, kes kogus esimese töö kõrval kodu ostmiseks sissemaksu kokku vähem kui aastaga. Nad kasvasid koos kasvava majandusega,” lausus ta. Praegused noored alustavad oma teekonda majanduslanguses, palju kallima kinnisvaraga ning sõja ajal, tõdes ta.
Samal ajal valmistab noortele muret ka tehisaru, mis hakkab järjest rohkem täitma töökohti, mis muidu sobiks just alustavale noorele. “Kui ma noorena vaatan töökuulutust, kus nõutakse viis aastat kogemust, siis kust ma selle võtan, kui ma olen 18 ja käisin koolis?” küsis Huttunen.
Niisiis pole imestada, et noored otsivad võimalust enda tagalat kindlustada ja mõnikord tähendab see, et püütakse ka väga kiiresti rikastuda.
Swedbanki investeerimisjuttude podcast’i vedajad Meelis Maasik ja Tarmo Tanilas jagasid InvesteerimisFestivalil oma nägemust turgudel toimuva kohta ning selle taustal ka raketihoiatusi, mille hind võiks mitmekordistuda.
„Ma ei ole aasta aega oma rahaasju isegi vaadanud,“ tunnistas investor Katri Teller investeerimisfestivalil. „Aga ma teadsin, et see on enam-vähem okei,“ lisas ta.
“Mina jään ootuse juurde saada 100 protsenti tootlust omakapitalile,” ütles kinnisvarainvestor Julia Kangro korterite flippimise kohta. Alustada tasub aga koos sõpradega, pannes raha ja oskused kokku.
Suurettevõtja Ain Hanschmidt, keda tänavusel InvesteerimisFestivalil tutvustati kui Eesti oma Warren Buffettit, lausus laval, et edu ei peitu juhuslikus õnnes, vaid aastatepikkuses sihikindlas ettevalmistuses ja selles, kas sa suudad häid võimalusi märgata.
Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).