Artikkel
Eesti süsinikujälge kahandab tuuleenergia
Tuuleenergia eri
Kogukond või maaomanik saab tuulepargist võita
  • Kuula

    Enefit Green: tuulepark toob kasu laiale ringile

    Tuuleparkidest teenivad mitmekordse keskmise palga parkide naabruses elavad inimesed ja võidavad nii ettevõtjad kui ka ühiskond laiemalt.

    Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuht Lauri Ulm paneb omapoolse mälestus­eseme Leetu ehitatava Šilale 2 tuule­-pargi nurgakivi kapslisse.Foto: Enefit Green
    1% elektritootmise tulust läheb maismaa tuuleparkide juures asuvatele kohalikele omavalitsustele, kes sellest kuni pool jagavad tuulepargi läheduses elavatele kohalikele. Näiteks Enefit Greeni arendatud Sopi-Tootsi tuulepargi keskmise elektrihinna 100 eurot/MWh juures saaks Pärnumaal asuv Tootsi kogukond igal aastal ca 650 000 eurot toetust ning kuni 2 km kaugusel elavad inimesed saaksid kuni kuuekordse Eesti töötasu alammäära, mis praegu on ca 4350 eurot, ütles Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuht Lauri Ulm.

    Lugu Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuhi Lauri Ulmiga lmus Äripäeva Tuuleenergia erilehes 26.09.2023

    Ulmi sõnul võidab laiemas plaanis tuuleparkidest kogu ühiskond: kogu rahvas soovib ju taskukohasemat elektrit keskkonnasõbralikul ehk mittesaastaval viisil ja tuul kui ammendamatu süsinikuneutraalne ressurss loob selleks Eestis ideaalsed võimalused.
    “Viimased aastad on meile kõigile elektriarvetel näidanud, et elektrienergiat ei ole piisavalt ning parim lahendus taskukohase ja stabiilse elektrivoo tagamiseks on taastuvenergia. Tänavune aasta on hästi ilmestanud, kuidas tuulise ilmaga on ka elektri hind börsil oluliselt madalam. Seega kõigil elektrienergia tarbijatel on taastuvenergiast vaid võita, kui rajatakse uusi tuuleparke,” toonitas ta.
    Kui me ühiskonnana soovime, et Eestisse tuleksid uued ettevõtted, kes rajaksid siia oma tootmise, või hakkaksime tulevikus ise vesinikku tootma, siis vajame selleks rohelist elektrienergiat. Üks
    nurgakivi selleks, et Eesti oleks atraktiivne sihtkoht tuleviku ettevõtetele, ongi rohelise elektrienergia tootmine, sest nii toodete ja teenuste tarbijad kui ka finantseerijad nõuavad keskkonnasäästu ehk rohelist elektrienergiat.

    Seadus: elektritootmise tulu peab jagama kohalike elanikega

    ● Värske Eesti Vabariigi seadusega on nüüd kehtestatud, et 1% elektritootmise tulust läheb maismaa tuuleparkide juures asuvatele kohalikele omavalitsustele, kes sellest kuni pool peavad jagama tuulepargi läheduses elavatele kohalikele.

    ● Värskelt jõustunud seadust saab lugeda siit: riigiteataja.ee

    Meretuulepargid annavad kohaliku omavalitsuse eelarvesse miljoneid eurosid
    Elektrienergia juures on hea ka see, et Eestis osatakse seda hästi soojuspumpade või radiaatorite abil soojuseks muuta ning üha rohkem on maanteedel sõitmas näha ka uusi elektriautosid. Seega on ootuspärane, et elektrienergia tarbimine hakkab lähiaastatel veelgi kasvama.
    Nii maismaa- kui ka meretuuleparkide ehitamine annab tööd ehituse perioodil sadadele inimestele ning hiljem maismaal kümnetele ja merel sadadele töövõtjatele. Seega tekivad uued töökohad, mis on üldjuhul ka hästi tasustatud. Enefit Green koostöös Tuuleenergia Assotsiatsiooniga teeb koostööd Pärnu ja Kuressaare kutsekoolidega, et vajalikke spetsialiste koolitada.
    Nii maismaa- kui ka meretuuleparkide puhul saavad kasu tuulepargist kümnete kilomeetrite kaugusel asuvad rannapiiri omavad omavalitsused, seega Liivi lahe meretuulepargi ehitamisel saaksid iga aasta kasu nii Kihnu, Pärnu kui ka Häädemeeste. Kui mainitud Sopi-Tootsi maismaatuulepargi puhul oli oodatav aastane tulu kogukonnale ligi 650 000 eurot, siis meretuuleparkide juures ulatub Ulmi sõnul igal aastal jagatav summa juba miljoni juurde.
    Enefit Greeni Purtse hübriidpargis toodetakse elektrit nii tuule- kui päikeseenergiast. Kuna tuulest saab rohkem elektrit toota sügisel ja talvel, päikesest aga kevadel ja suvel, siis on võrku antava elektri kogus stabiilsem ja ühendust kasutatakse paremini ära.Foto: Enefit Green
    Esimene taastuvenergia hübriidprojekt Ida-Virumaal, uus valmimas Pärnumaal
    Ulm rääkis, et esimene Enefit Greeni tuule- ja päikeseenergia hübriidprojekt Purtses sai alles hiljuti valmis ja praegu toimub seal süsteemi katsetamine. Kui Purtse pargi tuuleenergia võimsus on 21 MW ja päikeseenergial 24 MW, siis järgmisena kavandatav Pärnumaa Vändra tuule- ja päikesepark on juba kordades suurem: 60 MW tuult ja 90 MW päikest.
    “Hübriidprojektide puhul kasutame ühte ja sama liitumispunkti nii tuulele kui ka päikesele, hoides seeläbi kokku nii liitumise kui ka alajaama ehituse kuludelt. Praegu oleme Vändra projektiga veel planeerimise faasis, kuid usume, et tegemist võiks olla ühe esimese projektiga, mis saab kasu veidi kiiremast planeerimise protsessist, mille vabariigi valitsus on loonud,” märkis Ulm.
    Kindel eesmärk: kasu kohalikule kogukonnale, näiteks uus kiirtee või elavnev ettevõtlus
    Enefit Greeni üks olulisemaid põhimõtteid taastuvenergia arendamisel on Ulmi sõnade kohaselt see, et kogukond on meie koostööpartner. See tähendab, et kui projektis leitakse sünergiaid, mis võiksid tuua kasu ka kohalikele, ollakse meelsasti valmis seda tegema. Näiteks Sopi-Tootsi tuule- ja päikesepargi puhul ehitati läbi tuulepargi tee, mis läheb avalikku kasutusse ning säästab kohalikel sõiduaega Tallinna 10–20 minutit.
    Taastuvenergia arendamine soodustab ka kohaliku ettevõtluse arengut. Näiteks Sopi-Tootsi taastuvenergia arendus hakkab Ulmi sõnul tootma pea kümnendiku Eesti praegusest elektrienergia tarbimisest ning asub mitme tuhande hektarilisel alal, kus on väga palju ruumi ka muu tööstuse arenguks.
    “Usume, et koostöös Põhja-Pärnumaa vallaga on võimalik seda piirkonda, nii Tootsi asulat kui ka tuulepargi ala, väärtustada ja arendada, näiteks rajada sinna tööstusparke. Tulevikus võiks ka Tootsi asula kaugküttevõrk saada soojust turba põletamise asemel hoopis rohelisest elektrienergiast, mida soojuspumpadega toodetakse. Need on vaid mõned näited. Võimalusi kohaliku ettevõtluse arendamiseks ja koostööks kogukonnaga on mitu ja need sõltuvad tihti kohalikust keskkonnast ja kogukonna vajadustest,” kinnitas Ulm.
    Lisaks võimaldab Enefit Green otseliiniga ehk ilma võrgutasuta elektritarbimist Sopi-Tootsi alajaamast kuue kilomeetri raadiuses ning kuni 20 MW ulatuses. Sarnane huvi on kohalikel olnud ka Läänemaa Risti tuulepargi arenduse juures, kus Palivere tööstusettevõtted sooviksid rohkem elektrienergiat tarbida, kuid kohalik võrk seda kahjuks ei võimalda.
    Enefit Greeni Paldiski tuulepark Pakri poolsaarel Harjumaal valmis 2012. aastal. Foto: Jarek Jõepera
    Tuulepargid ei tekita olulist negatiivset keskkonnamõju
    Igasugune inimtegevus põhjustab keskkonnale mõju, kuid äärmiselt oluline on jälgida, et mõju ei ületaks keskkonna taluvuse piiri. Ulmi sõnul tuleneb väljend oluline negatiivne keskkonnamõju keskkonnamõjude hindamise põhimõtetest, et ükski inimtekkeline tegevus ei tohi seda taluvuspiiri ületada.
    Näiteks esimese kaitsekategooria lindude (merikotkad, must-toonekured jt) puhul võib tähendada üheainsa linnu võimalik hukkumine tuulepargi tõttu olulist negatiivset keskkonnamõju, mida tuleb vältida. Mõne teise liigi puhul võib see aga tähendada, et mõningane häirimine on lubatud, näiteks kui sookurgedel on võimalik sügisrände ajal kasutada teisi alasid ja tuulikuid nad nagunii pigem väldivad, siis nende populatsioonile tuulikute rajamisel olulist negatiivset mõju ei teki.

    Oma arenduste juures oleme tuulikuid planeerinud elumajadest veel rohkem kaugemale, kui normidega on nõutud, et minimeerida müra eluhoonete juures.

    Lauri Ulm
    Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuht
    Inimeste puhul vaadatakse tuulepargi puhul eelkõige müra ja varjutust. Müranormid on määratud seadusega ja neid ei tohi ületada. “Oma arenduste juures oleme tuulikuid planeerinud elumajadest veel rohkem kaugemale, kui normidega on nõutud, et minimeerida müra eluhoonete juures,” ütles Ulm.
    Kasutusel parim võimalik tehnoloogia ja kõrgetasemelised teadmised
    Tuuleparkide puhul on Ulmi sõnul tavapärane, et kõige madalama elektritootmise omahinna tagab uus ja kõige kaasaegsem tehnoloogia.
    “Meie kasutame tänapäevaseid tuulikuid, mis on pikema elueaga (kuni 35 aastat), madalamate müranormidega ning on toodetud võimalikult väikse keskkonna jalajäljega. Tulevikus tähendab see ka täielikult ümbertöödeldavaid tuulikulabasid,” kinnitas Ulm.
    Enefit Greeni meeskonnas töötavad tema sõnul oma valdkonna parimad spetsialistid ja eksperdid ehk kogu seda kogemust, mis on aastatega omandatud, saab jagada kohalike omavalitsuste ja kogukondadega.
    “Meil ei ole välja töötatud konkreetset analüüsi või strateegiat, vaid me arutame iga projekti puhul eraldi kohalike kogukondade esindajatega, mis on nende konkreetsed vajadused ja millist hüve võiks taastuvenergia arendus neile tuua lisaks otsesele rahalisele kasule,” lubas Ulm.
    Lisaks Enefit Greenis töötavatele oma valdkonna ekspertidele kaasatakse partnereid ja eksperte ka sealt, kus kogemus on juba olemas. Ja alati ei ole vaja kaasata rahvusvahelisi partnereid, vaid kompetentse ja häid eksperte võib leida ka näiteks TalTechist, Eesti Maaülikoolist või mõnest teisest Eesti ettevõttest. Näiteks Purtse hübriidpargi juhtimise loogika on välja töötanud TalTechi nutikad teadlased Jako Kilter ja Tanel Sarnet.
    Suve lõpus, 24. augustil, andis võrku esimese elektri Enefit Greeni esimene Soomes asuv tuulepark Tolpanvaaras. Täies mahus hakkab 13 tuulikuga park elektrit tootma 2023. aasta lõpus.Foto: Enefit Green
    Vajatakse ka teadmisi, mida Eestis veel ei ole
    Meretuuleparkide arendamisel ei piisa vahel ka ainult Eesti teadmistest, vaid vaja on ka kogemusi teistest riikidest. “Nii teemegi Liivi lahe meretuulepargi arenduseks vajalikke linnustiku lennuloendusi koostöös rahvusvaheliste teadlastega ja Eesti jaoks üsna uudse metoodika järgi: kõiki märgatud linde pildistatakse ning nad tuvastatakse hiljem fotode järgi. Maismaalindude täpsemaks uurimiseks kaalume, kas ka mandril võiks katsetada pilootprojektiga, kus samuti kaamerad aitavad linde jälgida ja tuvastada. Tegemist on üsna uudsete tehnoloogiatega, seega on vaja nende usaldusväärsust katsetada, et tulevikus ornitoloogide tööd lihtsustada,” kommenteeris Ulm.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Artiklid
Seotud lood
Tikupoisi omanik panustab vesiniku plahvatuslikule kasvule
Maksuvõlglaste kasvutempo rauges, kustutamised said hoo sisse
LHV meelitas juhiametisse suusahundi
Raadiosaated
Advokaadid annavad nõu, kuidas muretult kinnisvara osta
Kinnisvara ostmisega võib minna nii ja naa. On olukordi, kus kõik läheb plaanipäraselt ja elad oma ostetud majas või korteris muretult. Mida aga teha siis, kui pärast ostutehingut tulevad ilmsiks varjatud puudused? Kuidas tekkinud olukorras edasi tegutseda?
Kinnisvara ostmisega võib minna nii ja naa. On olukordi, kus kõik läheb plaanipäraselt ja elad oma ostetud majas või korteris muretult. Mida aga teha siis, kui pärast ostutehingut tulevad ilmsiks varjatud puudused? Kuidas tekkinud olukorras edasi tegutseda?
Kõik raadiosaated
Arvamus
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Investoreid köitva Bigbanki kasum paisub hoogsalt
Bigbank teenis novembris puhaskasumit juurde 3,3 miljonit eurot, ületades nüüdseks 11 kuuga eelmise aasta 12 kuu tulemuse.
Bigbank teenis novembris puhaskasumit juurde 3,3 miljonit eurot, ületades nüüdseks 11 kuuga eelmise aasta 12 kuu tulemuse.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Kriisist edukalt väljumiseks on kriitiline, et töötajaid kaasatakse
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Kriisist edukalt väljumiseks on kriitiline, et töötajaid kaasatakse
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: sulguvast investeerimisvõimalusest ning lõppevast pensioniaastast
Pensionifondide puhul räägime järgmisel aastal avatavast võimalusest, mis lubab alates ülejärgmisest aastast teise pensionisamba sissemakseid suurendada. Külas on Tuleva juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich.
Pensionifondide puhul räägime järgmisel aastal avatavast võimalusest, mis lubab alates ülejärgmisest aastast teise pensionisamba sissemakseid suurendada. Külas on Tuleva juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.