Jäta menüü vahele
Artikkel
Tuuleenergia eri
- Sisuturundus
- Terje Talv
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus [email protected]
- 26. september kell 11:04
Meri ja tuul on Eesti tuleviku isemajandamise alus
Elekter ei teki iseenesest. Ja valik, et elekter tuleks Eestisse läbi kaabli Soomest, muudaks meid iseenda kodus igaveseks üüriliseks, kelle õigused piirduvad vaid arve maksmisega, toonitab Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv.Foto: ETAEesti energiamajandus on suure valiku ees, kas oleme lihtsalt olemas ja elame aegade lõpuni euroliidu abipakettidest või ehitame üles kestliku, kasumliku ja ühiskonda teeniva tulevikumajanduse. Peamine küsimus on, kas ja kui palju suudame ära kasutada enda riigi tuuleenergia potentsiaali.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Terje Talve arvamus ilmus Äripäeva Tuuleenergia erilehes 26.09.2023
Peamine küsimus on, kas ja kui palju suudame ära kasutada enda riigi tuuleenergia potentsiaali. Kuigi lihtsalt olla ja abi vastu võtta võib olla kergem tee, ei ühti see eestlase loomuga. Eestlasele on oluline olla oma vara, aja ja panuse peremees. Energiasõltumatus ja varustuskindlus on täna oma kodus peremeheks olemises suur osa. Riigi püsimiseks ja enda potentsiaali kasutamiseks peame riigina tootma rohkem energiat kui see, mida igapäevaselt tarbime.Eesti ukse taga on ootel 7TWh aastase taastuvenergia tarbimisega investeeringuidMeie riiki investeeringutega tulemisest ja siia enda tootmisüksuse rajamisest on huvitatud paljud ettevõtted. Täna jääb see tulemine ära, kuna meil ei ole neile pakkuda tootmiseks taastuvelektrit, millega nad saaksid enda tooteid ja teenuseid maailmas müüa. EASi analüüs on näidanud, et ootejärjekorras on 7 TWh aastase tarbimisega investeeringuid. Eesti enda aastane tarbimine on praegu umbes 9 TWh. Nende ettevõtete mitte tulemine tähendab miljoneid eurosid saamata jäänud tulu, laekumata jäänud makse ja tarku töökohti, mida kunagi ei looda.Elektrivajadus asetub suurema energiavajaduse sisse, kus kasvav elektriautode osakaal ja üleüldine elektrifitseerimise kasv paisutab taastuvenergia osakaalu veelgi. Tuleviku silmapiiril sõidavad vesinikubussid, lendavad tuulest tehtud kütusega lennukid ja samamoodi on genereeritud toasoe. Mõelge, kui palju raha jääks meil riiki, kuid kataksime kogu energiatarbe enda toodanguga, kui palju rikkamaks muudaks see kogu riigi, iga ettevõtte ja iga kodaniku. Selle energia loojad on paljud kohalikud ettevõtted, kes panustavad väärtusahelasse. See tähendab palju töökohti ja maksutulu riigile.Eestis on ootejärjekorras 7 TWh aastase tarbimisega investeeringuid. Eesti enda aastane tarbimine on praegu umbes 9 TWh.
Terje TalvEesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhtTargad töökohad, mida muidu kunagi ei loodaksTuulepargi ehitamiseks ja töös hoidmiseks on vaja palju kohalike töökohti. Tööd saavad hooldustehnikud, keda me peatselt Kuressaares ja Pärnus koolimata hakkame. Hinnanguliselt loob üks 1 GW meretuulepark juurde 100–150 otsest hooldustehniku töökohta, millele lisandub teine sama palju seotud töökohti. Lisaks töökohtadele on väga oluline ka kogu tuulepargiga kaasnev väärtus – alates tuuliku talumistasust kohaliku elaniku ja omavalitsuse rahakotti kuni insenerini, kes leiab võimetekohase tasuva töö kodukandis. Meie lastel on põhjust õppida füüsikat ja matemaatikat, sest neid ootab tulevikus tasuv töökoht, mis loob kõrget lisandväärtust.Positiivsena saab välja tuua, et Eesti merel on piisavalt tuult, et kogu see energia ära toota. Meil on looduslikud ressursid, et üles ehitada riik ja majandus, mida on rõõm jätta tulevastele põlvedele. Läänemerel on meil tuuleenergiaks sobivat pinda 6% kogu merealast. Erinevalt paljudest teistest riikidest ei pea me seejuures minema merepinda jagama lindude rändekoridoridega, laevateede ja muu meremajandusega, me kõik mahume ära. Tuule püsivus ja tugevus on sobivad suures mahus energia tootmiseks. Tuul on meie loodusvara ja puhub olenemata sellest, kas me paigaldame tuulegeneraatorid või mitte.Negatiivsena tuleb nentida, et me ei ole mitte ainus riik maailmas või regioonis, kes tuuleenergia ambitsiooni omab. Nii lasime end uinutada viimase aastakümne tuuletehnoloogia odavnemisest ja sisemisest veendumusest, et kogu see tuuleenergia investeering ning innovatsioon voolab nagunii Eestisse ja on valmis peale maksma, et meie riigi majandust üles ehitada. Umbes seitse kuud tagasi oleks see kübaratrikk ka õnnestunud. Kuid momentum kustus ja Eesti segane seadusloome ning riigi vastuolulised sõnumid taastuvenergia suunas liigitasid meid joone alla.Üks 1 GW meretuulepark loob hinnanguliselt juurde 100–150 otsest hooldustehniku töökohta, millele lisandub teine sama palju seotud töökohti.
Terje TalvEesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhtMeretuuleparkide loomiseks on vaja Eesti riigi garantiid ehk hinnapõrandatTäna on meil vaja riigi garantiid ehk hinnapõrandat, et tuua Eestisse meretuuleparke, milleta meie majandus ei saa mitte kuidagi kasvama hakata. Maismaatuulikud on meie esmane vajadus ja samm energiakindluse tagamiseks, kahjuks ei mahu Eestis maismaale kunagi nii palju tuulikuid, et kogu meie kasvav vajadus katta. Päikesepargid ei suuda samuti seda energiat toota ja tuumaelekter ei ole sobilik siia investeerivatele ettevõtetele. Meie ainus võimalus on minna merele.Täna on meretuuleenergias riik tekitanud olukorra, kus paljud suurarendajad on loobunud Eestisse tulemise plaanist. Lahenduse leidmine on meie kõigi ühine mure, pidades seejuures silmas, et meretuule võimaldamine on ahelreaktsioon, kus rohkem taastuvelektrit loob rohkem muud tootmist ja viimane teeb võimalikuks järgneva energia juurdekasvu. Riigi garantiid on vaja katalüsaatoriks. Tuleviku vaates saab turg kasvada naturaalselt, kuid sellest olukorras, kus me täna oleme, vastu turutingimusi Eestis meretuuleparke ei tule.Selleks, et hinnagarantii oleks riigile hõlpsamini aktsepteeritav, pakub sektor vastu kahepoolset CFD- ehk hinnapõranda ja hinnalae mehhanismi. See stabiliseerib elektri hinna tarbijale ja annab kindlustunde tootjale investeering sisse tuua. Täna ei vaja meretuul klassikalist dotatsiooni, kus iga toodetud KWh eest raha tiksub, vaid võimalust tuua investeering, millega parki ehitada. Eesti riigi sisetarbimine on praegu nii väike, et see ei ole piisav investeeringute tegemiseks, kuid uued tootmisüksused ei tule, sest neile ei ole pakkuda taastuvelektrit.Elektri tulek läbi kaabli Soomest muudab meid oma kodus igavesteks üürilisteksRiigi läbiv mure on, et ta peab selle mudeli puhul liiga palju kompenseerima, samas tekib riigile raha maksmise kohustus ainult siis, kui elektri hind on väga madal. CFD-mudeli hinnalagi tähendab, et kui hind läheb kokkulepitust üle, maksab tootja selle osa riigile. Iga kodanik ja ettevõtete tunneb end selles olukorras vastukaaluks väga mugavalt. Püsivalt soodne elektri hind soojendab majandust ja annab investeerimiskindlustust kõikvõimalike uute arenduste loomiseks. See on isegi pisut kummaline, kuidas riigi pidamine on justkui asi iseeneses ja maksmaksjad lihtsalt tülikas kõrvalprodukt.Päeva lõpuks saab enamik meist aru, et elekter maksab alati midagi, see ei ole tasuta. Elekter ei tule seinast ja selle tulek läbi kaabli Soomest muudab meid iseenda kodus igavesteks üürilisteks, kelle õigused piirduvad tihti arve maksmisega. Meid on õnnistatud tuulega ja see annab meile võimaluse elada hoopis paremas majanduslikus olukorras kui see, millega me praegu silmitsi seisame.Elektri toomine läbi kaabli Soomest muudab meid iseenda kodus igavesteks üürilisteks, kelle õigused piirduvad vaid arve maksmisega.
Terje TalvEesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhtMinu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Artiklid
- Meretuul toob saarlastele energiat, tööd ja palju raha
- Planeeringute selged suunised puhuksid tuule tiibadesse
- Meri ja tuul on Eesti tuleviku isemajandamise alus
- Eesti süsinikujälge kahandab tuuleenergia
- Enefit Green: tuulepark toob kasu laiale ringile
- Kogukond või maaomanik saab tuulepargist võita
- Kuidas Soome arenes tuuleenergiamaaks?
- Jäämurdja Botnica mitmekülgne töö jäämurdel ja tuuleparkides
- Merealused kaablid saavad paika ka kõige ekstreemsemates keskkondades
- Suur murekoht on tuuliku hooldustehniku tööohutus
Seotud lood
- Sisuturundus
- Riina Jussila
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
TOP 100
Eesti kõige edukamad ettevõtted
Olulisemad lood
- Uudised
- Koit Brinkmann
- 5. detsember kell 14:00
- Uudised
- Aleksei Šiškin
- Jaroslav Tavgen
- 4. detsember kell 15:00
- Uudised
- Kristjan Kurg
- 29. november kell 6:00
- Uudised
- Kristel Härma
- 1. detsember kell 17:00
- Uudised
- Mari Mets
- 1. detsember kell 10:42
- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 30. november kell 6:00
- Saated
- Igor Rõtov
- 29. november kell 12:27
- TOP
- Pille Ivask
- 28. november kell 15:50
- Uudised
- Janno Riispapp
- 27. november kell 15:55
- Arvamused
- Jane Suu
- 27. november kell 13:15
- SUUR TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:28
- TOP
- Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor
- Jane Suu
- Tõnu Tramm
- 27. november kell 14:10
- TOP
- Toomas Kelt, Jane Suu
- 26. november kell 15:26
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:29
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:30
- Sisuturundus
- LHV
- 23. november kell 6:00
- Uudised
- Stiine Reintam
- Kristjan Kurg
- 16. november kell 15:58
- TOP
- Jane Suu
- Teeli Remmelg
- 18. november kell 4:00
- Uudised
- Rivo Sarapik
- 19. november kell 12:00
- TOP
- Siim Sultson
- Jane Suu
- Ken Rohelaan
- 3. november kell 11:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 21. oktoober kell 12:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 8. oktoober kell 15:10
- TOP
- Indrek Kald
- 29. oktoober kell 4:00
- TOP
- Toomas Kelt
- 11. november kell 13:35
Investoreid köitva Bigbanki kasum paisub hoogsalt
Bigbank teenis novembris puhaskasumit juurde 3,3 miljonit eurot, ületades nüüdseks 11 kuuga eelmise aasta 12 kuu tulemuse.
Bigbank teenis novembris puhaskasumit juurde 3,3 miljonit eurot, ületades nüüdseks 11 kuuga eelmise aasta 12 kuu tulemuse.
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kriisist edukalt väljumiseks on kriitiline, et töötajaid kaasatakse
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Mõtteviis, et kui juhi uks on avatud, oledki juba kaasav tööandja, kaugele ei vii. Kaasamine eeldab konkreetseid tegevusi, rõhutati saates "Juhtimisaudit". Need tegevused on olulised, et raskustest edukana välja tulla ja muudatusi ellu viia.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Raadiohommikus: sulguvast investeerimisvõimalusest ning lõppevast pensioniaastast
Pensionifondide puhul räägime järgmisel aastal avatavast võimalusest, mis lubab alates ülejärgmisest aastast teise pensionisamba sissemakseid suurendada. Külas on Tuleva juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich.
Pensionifondide puhul räägime järgmisel aastal avatavast võimalusest, mis lubab alates ülejärgmisest aastast teise pensionisamba sissemakseid suurendada. Külas on Tuleva juhatuse liige Sten Andreas Ehrlich.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi