• OMX Baltic−0,31269,26
  • OMX Riga−1,09922,88
  • OMX Tallinn−0,21 749,22
  • OMX Vilnius0,31996,39
  • S&P 500−0,785 544,59
  • DOW 30−1,2940 665,02
  • Nasdaq −0,717 871,22
  • FTSE 100−0,538 161,28
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,57
  • OMX Baltic−0,31269,26
  • OMX Riga−1,09922,88
  • OMX Tallinn−0,21 749,22
  • OMX Vilnius0,31996,39
  • S&P 500−0,785 544,59
  • DOW 30−1,2940 665,02
  • Nasdaq −0,717 871,22
  • FTSE 100−0,538 161,28
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,57
  • ST
  • 28.06.24, 16:29

Ehitiste õnnetusi ja katastroofe aitab vältida eelnenud juhtumite uurimine

Iga nädal toob uusi teateid ilmastiku mõjul või terroristide tõttu, tööstustes, transpordisektoris või kodumajapida mistes juhtunud õnnetustest, plahvatustest, tulekahjudest ja üleujutustest. Arendajad, investeerijad, ettevõtjad, valitsused ja pädevad ametkonnad on tellinud arvukalt riskianalüüse ning kehtestanud üksikasjalikke reegleid ja juhiseid, kuid rasked õnne tused juhtuvad ikkagi. Mida teha?
Bangkok, vaade UNESCAP linnakule 28.02.2019
  • Bangkok, vaade UNESCAP linnakule 28.02.2019
Ehitusala projektijuhtimist, projekteerimist, konsultanditeenust ja ehitustööde omanikupoolset järelevalvet pakkuva Amhold ASi juht Arvu Mägi nendib, et sageli selgub toimunule tagasi vaadates, et kõiki neid õnnetusi oleks saanud suhteliselt lihtsalt vältida, kasutades mitmekülgsemat ja rohkemaarvulisema praktikale tuginevat riskitegurite analüüsi. „Üks suurõnnetuste vältimise, kinn isvara arenduste ja ruumiplaneeringu riskianalüüsi meetodeid on varasemalt toimunu ning praktika juhtumiuuringu meetod ehk inglise keeles case study method. Ehk na gu Albert Einstein on öelnud: „Teave ei ole teadmine. Ainus teadmiste allikas on kogemus”.“
Ta toob hiljutise näite, kui Amholdi inseneri- ja ar hitektibüroo koostatud projekti järgi valmis Bangko kis UNESCAP ehk ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjoni linnaku turvarajatiste rekonstrueerimistööde esimene ehitusjärjekord. „ Rekonstrueerimistööde ehitusprojekti koostamise aluseks oli mitmekülgne riskitegurite määratlemine, analüüs ja leevendusmeetmete ning -lahenduste väljatöötamine. Muu hulgas analüüsiti ja arvestati terroriaktide, lennuaparaatide maandumise, elektromagnetkiirguse skaneerimise mõjusid ja nende tõkestamise ning leevendamise lahenduste rakendamist. Tuginetud sai pikaajalise praktika käigus omandatud arvukatele ja mitmekülgsetele kogemustele ning muu hulgas juhtumiuuringutele.”

Plahvatused tööstustes ja transpordis ning terroriaktid

Võib tulla üllatusena, et jahu-, suhkr u-, teravilja- või puidutolm võivad olla plah vatusohtlikud, rääkimata bensiini- ja kemikaaliaurudest ning pidevalt arenevast biogaasitootmisest. Vaadake näiteks ülevaadet 2022. aasta juhtumite aruandest. Rootsis ja Türgis on aga saanud uueks normaalsuseks pommiplahvatused, mille puhul on näha olulist vajadust kaitsta akna- ja ukseavasid või rajada tõkketarindeid plahvatuse lööklaine mõju kaitseks.
Türgi, Akcakale, 12.10.20219, mürsuplahvatus
  • Türgi, Akcakale, 12.10.20219, mürsuplahvatus
Rootsi, Linkoping 07.06.2019, pommiplahvatus
  • Rootsi, Linkoping 07.06.2019, pommiplahvatus
Tuginedes inseneritöö kogemustele Afganistanis Kabuli, Bagrami, Jalalabadi, Herati ja Kandahari lennuväljade rajatiste rekonstrueerimisel ning analüüsides plahvatuste mõju juhtumiuuringuid üle maailma, on Amholdi büroos valminud plahvatuse lööklainet amortiseeriva ja tõkestava avatäite lahendus.Kabulis, Camp Sullivanis ligi 1000 kg TNT ekvivalendis lõhkelaenguga autopommi detoneerimisel tekkinud lööklaine poolt põhjustatud kahjustused jaanuaris 2016. Juhtumi asjaolud võeti edaspidi riskitegurite ja nende mõjude analüüsil ning leevendus- ja tõkestusmeetmete lahenduste koostamisel arvesse.
Kabulis, Camp Sullivanis ligi 1000 kg TNT ekvivalendis lõhkelaenguga autopommi detoneerimisel tekkinud lööklaine poolt põhjustatud kahjustused jaanuaris 2016. Juhtumi asjaolud võeti edaspidi riskitegurite ja nende mõjude analüüsil ning leevendus- ja tõkestusmeetmete lahenduste koostamisel arvesse.
  • Kabulis, Camp Sullivanis ligi 1000 kg TNT ekvivalendis lõhkelaenguga autopommi detoneerimisel tekkinud lööklaine poolt põhjustatud kahjustused jaanuaris 2016. Juhtumi asjaolud võeti edaspidi riskitegurite ja nende mõjude analüüsil ning leevendus- ja tõkestusmeetmete lahenduste koostamisel arvesse.
Kabuli rahvusvahelise lennujaama kütuselogistika ala ehitusjärgus ja 3D-mudeli fragment Amhold ASi projektist. Näha on mürsukillu- ja kuulikindel ning plahvatuse lööklainet tõkestav vaatlus- ja kaitsetorn ning maa-ala raudbetoonist mürsukildude lööke ja plahvatuse lööklainet tõkestav piire.
  • Kabuli rahvusvahelise lennujaama kütuselogistika ala ehitusjärgus ja 3D-mudeli fragment Amhold ASi projektist. Näha on mürsukillu- ja kuulikindel ning plahvatuse lööklainet tõkestav vaatlus- ja kaitsetorn ning maa-ala raudbetoonist mürsukildude lööke ja plahvatuse lööklainet tõkestav piire.
Kabuli rahvusvahelise lennujaama kütuselogistika ala ehitusjärgus ja 3D-mudeli fragment Amhold ASi projektist. Näha on mürsukillu- ja kuulikindel ning plahvatuse lööklainet tõkestav vaatlus- ja kaitsetorn ning maa-ala raudbetoonist mürsukildude lööke ja plahvatuse lööklainet tõkestav piire.
  • Kabuli rahvusvahelise lennujaama kütuselogistika ala ehitusjärgus ja 3D-mudeli fragment Amhold ASi projektist. Näha on mürsukillu- ja kuulikindel ning plahvatuse lööklainet tõkestav vaatlus- ja kaitsetorn ning maa-ala raudbetoonist mürsukildude lööke ja plahvatuse lööklainet tõkestav piire.
Kabuli rahvusvahelise lennujaama kütuselogistika ala 1000 kg TNT ekvivalendis lõhkeaine detoneerimisel tekkiva lööklaine surve simulatsiooni graafik, mis oli aluseks kaitserajatisete kavandamisel
  • Kabuli rahvusvahelise lennujaama kütuselogistika ala 1000 kg TNT ekvivalendis lõhkeaine detoneerimisel tekkiva lööklaine surve simulatsiooni graafik, mis oli aluseks kaitserajatisete kavandamisel
Kabuli rahvusvahelise lennujaama kütuselogistika ala 1000 kg TNT ekvivalendis lõhkeaine detoneerimisel tekkiva lööklaine surve simulatsiooni graafik, mis oli aluseks kaitserajatisete kavandamisel
  • Kabuli rahvusvahelise lennujaama kütuselogistika ala 1000 kg TNT ekvivalendis lõhkeaine detoneerimisel tekkiva lööklaine surve simulatsiooni graafik, mis oli aluseks kaitserajatisete kavandamisel
„Kasvutrendi näitavad nii militaarvaldkonnas kui ka terroristide kasutatava termobaarilise ehk nn vaakumpommi toimega plahvatused, milles kasutatakse laialipaisatavat põlevaine piisk-, udu- või nanoosakeste pilve. Võimast lööklainet ja seejärel vaakumit tekitavad plahvatused on eriti ohtlikud tsiviilehitistele, mis pole kavandatud vastu võtma negatiivset survet,” selgitab Mägi. Ta lisab, et Amholdi avatäitelahendus sobib nii plahvatuse lööklaine tõkestamiseks kui ka hilisema vaakumi mõju kompenseerimiseks.
Vahel on keerukas leida tootmises võimaliku plahvatuse paiskumiseks ruumi seoses lähedalasuvate naaberhoonetega, kuid Amholdil on olemas spetsiaalne lahendus plahvatusohtliku paiskpinna tekitamiseks ja plahvatusmõjude tõkestamiseks tiheasutuse tingimustes.

Vastuvõetamatud riskid tuleb välistada j a mõjud viia leevendus- ning tõkestusmeetmetega talutavaks

„Vastuvõetamatud riskid peavad olema välistatud ja perioodiliselt uuesti hinnatud, määratud ning viidud leevendusmeetmetega vastuvõetava mõjuni, seejuures riskitegurite väärtused, koosseis, teadmised neist ja hinnangu põhimõtted muutuvad aja jooksul,” rõhutab Mägi.
2015. aastal viidi Muuga sadamas läbiüksikasjalik riskianalüüs, mille põhjal on plahvatuse doominoefekti tekkimise tõenäosus on marginaalne ehk vaid üks kord 10 000– 100 000 aasta jooksul. „Juhulikud sündmused on sellepärast juhuslikud, et juhuslik sündmus võib toimuda praegu või Muuga sadama olukorras kuni 100 000 aasta jooksul iga hetk,” selgitab Mägi. „Tuginedes Beiruti 2020. aasta 2700 tonni, Oppau 1921. aasta 4500 tonni ja Texas City 1947. aasta 2700 tonni ammooniumnitraadist väetise plahvatuste andmetele, võib väita, et veel hiljuti oli Muuga sadamas olnud 12 000 tonni ammooniumnitraadi ja tuhandetes tonnides kütuse plahvatuse purustava või tule ja suitsu mõju raadius, mh näiteks aknaklaaside purunemine, võib ulatuda isegi kuni 60 km.”
Seega, kas sooviksite ehitada maja Muuga sadama 60 km mõjuraadiusega piirkonda, kus võite iga hetk plahvatuse mõjul hävida koos majaga või vigastatud saada purunenud klaasi kildudest? Muidugi võib see õnnetus toimuda ka alles 100 000 aasta pärast... Üldiselt aga ei ole ka selline risk vastuvõetav – plahvatuse tõenäosus ja selle tagajärgede leevendus- või tõkestuslahenduste rakendamisel peavad õnnetuse mõjud olema talutavad.”
Mägi nendib, et Muuga sadama avalikustatud riskianalüüsi koostamisest on möödunud ligi 10 aastat. „Eelduslikult tegelevad piirkonna ettevõtete turva- ja ohutusteenistused olukorra haldamisega igapäevaselt, kuid piirkonna ettevõtjad ja elanikud sooviksid ilmselt ikkagi usaldusväärsest allikast teada ning omada riskitegurite analüüsi kontrolli võimalust, st milline on riskitase oma vara, tervist ja elu kaotada praegu ning kas riskitegurite avaldumisel nende mõjud on talutavad. Muidugi kogu teavet ei saa turvakaalutlustel avaldada, aga maailmapraktika aga näitab, et vajalik on pidev riskitegurite mõjude analüüs, metoodika täiustamine ja leevendus- ning tõkestusmeetmete rakendus ja nende realiseerimise sõltumatu kontroll.”
Ümbruskonna riskitegureid ja nende mõjusid tuleb Mägi sõnul põhjalikult uurida ja analüüsida. On palju olukordi, mille puhul on jäetud uurimata ja analüüsimata kinnisvara või ruumiplaneeringut ümbritsev keskkond ja arengud tulevikus. Esineb näiteks üleujutusi, maalihkeid ja ekspluatatsiooni käigus selguvad üllatavad asjaolud nagu maa-alused rajatised, vibratsioon, müra, mittesobilik õhu kvaliteet jm kahjulikud mõjud ümbritsevast keskkonnast, mis võivad tekitada hädaolukorra, suurõnnetuse või oluliselt piirata kinnisvara kasutamise võimalusi.

Mis on ja mis võib tulla ehitise alla, kõrvale, kohale?

„Tähelepanelik peab olema võimalike maa-aluste tehniliste rajatistega, nagu veetunnelid, elektri- ja sidekaablid, kanalisatsioonikollektorid, ajaloolised ehitiste varemed jms. Samuti sellega, mis sinna tulevikus võidakse rajada,” ütleb Mägi.
Ta toob mõned näited. „Kui me Jõelähtme valla Saha-Loo tee 4 krundile 2002. aastal detailplaneeringut koostama hakkasime, ei võinud esmapilgul tasase karjamaa kohta oletada, et seda maad läbib Moskva-Berliini sidekaabel ja maa alla kavatsetakse ehitada Tallinna-Helsingi raudteetunnel, rääkimata 110 kV kõrgepingeliini kaitse tsoonist, perspektiivsest 330 KV trassist ja Pirita jõeoru maastikukaitseala ulatusest krundini. Ja lisaks, et peab osalema Saha, Loo ja Iru küla veevarustuse arendusprojektis ja ehitama Kambrium-Vendi puurkaevu. Har ku, Saue, Saku ja Kiili vallas kinnisvara arendamisel või ostmisel soovitan uurida, ega ehitis asetse juhuslikult Peeter Suure Merekindluse Pääsküla rajatiste, näiteks veetunneli kohal, mis on muinsuskaitse all ja varisemisohtlik.”

Maalihked on ka Eestis reaalne oht

Meedias ilmub tihti teateid maalihetest, mille puhul varisevad ehitised ja esineb ka inimohvreid – seda nii mujal riikides kui ka mei e suhteliselt vä ikeses Eestis.Muu hulgas on näiteks lihkeohtlik Liberty suvemõisa kinnistu Kakumäe astangule kavandatavad võimalikud ehitised koos aluspinnasega.
Kakumäe varisenud ja lihkeohtlik astang 20.03.2018
  • Kakumäe varisenud ja lihkeohtlik astang 20.03.2018
Astangu taastamise ja kindlustamise lahenduse koostasid Amholdi insenerid juba 2011. aastal Eesti Vabariigi presidendi residentsiks kavandatud hoonete restaureerimise ja rekonstrueerimise ehitusprojekti koosseisus, kuid Riigi Kinnisvara AS muutis plaane ja ilmselt peab selle probleemiga tegelema tulevane kinnistuomanik.

Arvestama peab samuti üleujutustega

2021. aastal toimusid üle Euroopa katastroofilised üleujutused, mille kahjud olid väga suured. „Kui üldjoontes võib aru saada arengumaade üleujutuste poolt tekitatud kahjudest, siis on arusaamatu, miks tekivad kahjustused arenenud riikides, kus ilmastikuandmed olemas sadu aastaid ja ehitisi projekteerivad kogenud insenerid?” tõstatab Mägi küsimuse.
Ja vastab sellele: „Ilmselgelt koostavad ehitusprojekte ja ruumiplaneeringuid noored arhitektid ja insenerid, kes ei arvesta ilmastikuolude muutumist pika aja, see tähendab mitme inimpõlve jooksul, uurides selleks näiteks viimase saja aasta ilmaandmeid. Kunagi arvestasime ühe ehitusprojekti projekteerimisel Ukrainas 30 kilomeetri kaugusel Musta mere laugjast kaldast tsunamilaine mõjusid, mille esinemise tõenäosus oli 1% ehk kord 100 aasta jooksul. Tõenäosus on väike, kuid sellega tuleb arvestada. Näiteks Tallinna sadama mareograafi pikaajaliste mõõtmisandmetel ulatus maksimaalne veetase 1967. aasta oktoobris 124 cm üle Kroonlinna nulli. Kas meie rannaäärsed arendajad on arvestanud, et mere veetase võib tõusta 124 cm ja seejuures paiskuvad randa veel tormilained? Ja mis siis juhtuma hakkab?”

Mure varjumiskohadega

Varjumiskohad on seoses Venemaa täiemahulise sõja alustamisega Ukrainas üheks viimaste aastate ärevaks teemaks. „Soomes on projekteeritud iga avaliku hoone alla pommivarjend koos vajalike infrastruktuuridega. Eestis aga paraku hakatakse alles probleemi tekkimisel tegema selle ärahoidmisele mõningaid üksikuid samme. Kunagi külma sõja ajal tegelesin justiitsministeeriumis vanglate ja kohtuhoonete tsiviilkaitse rajatiste ehitamise ning rekonstrueerimisküsimustega. Ent alles siis, kui kohtualune relvastatud valvurite käest 1979. aastal Toompea kohtumajast põgenes, kästi rajada kohtusaali kinnipeetavate kohtualuste jaoks terasvõrest sein,” meenutab Mägi.
Reaalsuses on ikka riskitegureid vaja määratleda ja analüüsida varem ning leevendusmeetmed kavandada juba ruumiplaneeringute koostamisel. Sama küsimus tekib varjumiskohtadega – kas Eestis on piisavalt korterelamute, avalike asutuste ja kogunemiskohtades vajaliku infrastruktuuridega varustatud varjumiskohtasid? Kui palju inimesi saab seal varjuda ja kui kauaks on olemas ressursid ning side inimeste toimetulekuks tagatud?
Amhold ASi insenerid on teostanud mitmeid insener-tehnilisi ning keskkonnaalaseid uuringuid ja koostanud rahvarahutuste ning sõjapõgenike linnakute ehitiste rekonstrueerimise projekte Jordaanias, Keenias, Etioopias, Tansaanias, Kosovos, Rwandas ja Lõuna-Sudaanis ning isegi Londonis ning nakkushaiguste puhangutega toimetulekuks haiglate bakterioloogiliste laboratooriumite hooneid Ugandas Maailma Terviseorganisatsiooni finantseerimisel ja juhtimisel.
Siin on näha Uganda haiglate bakterioloogiliste laboratooriumite asukohad ja arvestades seejuures massilist haigete saabumist naaberriikidest, mille ehitusprojektid koostasid Amhold ASi insenerid.
  • Siin on näha Uganda haiglate bakterioloogiliste laboratooriumite asukohad ja arvestades seejuures massilist haigete saabumist naaberriikidest, mille ehitusprojektid koostasid Amhold ASi insenerid.
„Nendest kogemustest järeldub, et võimalikeks drastilisteks sündmusteks ja arenguteks peab valmis olema praegu, mitte kunagi tulevikus,” möönab Mägi. „Ilmselt saaks ehitada piisavalt varjumiskohtasid Tallinnas näiteks metroo ehitamisega kaasnevalt. Olemas ju hulgaliselt kogemust transpordiehituste kohta maa alla maailmapraktikast näha, näiteks Sydney ooperimaja all on 12korruseline ja 1100 parkimiskohaga parkla allpool merepinna taset. Ka meie inseneride poolt on väljatöötatud maa-aluse parkimismaja ehituse lahendus isegi arhitektuurimälestise alla ja seejuures ilma maapealset hoonet demonteerimata.”
Seega pole oluline, kas kavandada kinnisvaraarendust Eestis või Musta mere või Vahemere piirkonna riikides– mõistlik on enne tegutsemist küsida kogemustega inseneridelt asukoha maavärina, maalihke, üleujutuste ning muude kohaliku keskkonna ja insener-tehniliste tingimuste ning infrastruktuuride olemasolu ja tulevikuperspektiivide või võimalike arengute kohta täpset teavet.
http://www.amhold.eu

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele