- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- ST
Edetabel: Eesti on kullavarude poolest maailma viimaste seas
Keskpankade kullareservid on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.
Eesti Pangal on kokku 256,6 kilogrammi kulda, mis moodustas 2024. aasta lõpu seisuga 0,89 protsenti keskpanga investeerimisvaradest. Keskpanga investeerimisvarade maht ulatus 2023. aasta lõpu seisuga 2 miljardi euroni.
WGC käsutuses on 107 riigi andmed ning Eesti on nende andmete kohaselt kullavarude kogumahult 101. kohal ning osakaalult 97. kohal. Ülejäänud maailma riikide kohta puuduvad WGC-l andmed.
Pea kogu Eesti kuld on maha müüdud
Veel 90ndate alguses moodustas kuld enam kui 90 protsenti Eesti Panga investeerimisvaradest – see näitaja oli tollal maailma suurim. Keskpanga põhjenduste järgi oli kulla hind liiga kõikuv, et tagada fikseeritud kursiga krooni stabiilsus. Kuld otsustati maha müüa ning selle asemele otsustati soetada riigivõlakirju.
Lõviosa kullast müüdi aastatel 1992-1993 (ca 11 tonni) ning untsi eest saadi keskmiselt 367 eurot. Praeguseks maksab unts kulda ligi 2800 eurot.
Ametlikult on maailma suurimad kullavarud Ameerika Ühendriikidel – kokku 8133,5 tonni. Järgnevad Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Venemaa. Nii USA, Saksamaa, Itaalia kui ka Prantsusmaa reservidest on enam kui 70 protsenti kullas.
Lähinaabritel on rohkem kulda
Kui võrrelda Eestit Euroopa Liidu lähinaabritega, siis on näha, et teistes keskpankades on kulla osakaal tunduvalt suurem. Soomes on see ligi 22 protsendi juures, Poolas ja Rootsis 17 protsendi juures, Lätis 11 protsendi juures ja Leedus 7 protsendi juures. Eestis on osakaal väiksem kui 1 protsent.
Venemaa Keskpanga kogureservidest moodustab kuld ligi 32 protsenti. See osakaal on seoses riigi välisvaluuta reservide külmutamisega lääneriikides viimastel aastatel kasvanud.
Kusjuures Poola Keskpank oli kõigi maailma keskpankade seas mullu suurim kullaostja – kokku soetati 90 tonni kulda. Sealne keskpanga juht on öelnud, et nad plaanivad kulla osakaalu viia oma portfellis 20 protsendini. Riigil on kokku ligi 450 tonni kulda.
“Miks keskpank omab kulda? Sest kuld säilitab oma väärtuse ka siis, kui keegi tõmbab globaalsel finantssüsteemil juhtme seinast välja,” ütles Poola Keskpanga juht Adam Glapinski. “Valmistume kõige ebasoodsamateks tingimusteks.”
Eesti Pank kirjutab seevastu oma kodulehel, et kulda säilitatakse pigem ajaloolistel kui finantsilistel põhjustel.
Läti, Leedu ja Rootsi varud on püsinud muutumatuna
Läti andis Euroopa Keskpanga käsutusse 2014. aastal kokku 1,1 tonni kulda, mis oli osa eurotsooniga liitumise protsessist. Praegu ulatuvad nende varud 6,66 tonnini, moodustades enam kui 10 protsenti investeerimisvaradest. Leedul on kokku 5,82 tonni kulda, mis moodustab investeerimisvaradest 6,58 protsenti.
Rootsi kullavarud ulatuvad hetkel ligi 126 tonnini, millega ollakse maailma riikide seas 33. kohal. Rootsi müüs ajaperioodil 2005-2009 kokku ära ligi 60 tonni kulda.
Veel 2003. aasta lõpus oli Norra Keskpangal umbes 37 tonni kulda. 2004. aastaks oli keskpank aga kõik kullavarud maha müünud ning alles olid vaid enne 1940. aasta okupatsiooni Inglismaale viidud ajaloolised mündid, mida sooviti näitustel eksponeerida. Kuigi füüsilist kulda Norra Keskpangal ei ole, siis Norra riiklik naftafond on teinud märkimisväärseid investeeringuid kullaga seotud varadesse (nt kaevandusaktsiad).
Kui soovid maailmamajanduses toimuvate protsessidega kursis olla, siis külasta meie uudiste lehte!
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele