- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,18%5 970,15
- DOW 300,12%42 221,44
- Nasdaq −0,45%19 458,51
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,51
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,18%5 970,15
- DOW 300,12%42 221,44
- Nasdaq −0,45%19 458,51
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,51
- ST
Kogemuslugu: kuidas ettevõte kaotas palgavaidlused ja sai konkurentsieelise
Kui ettevõtte juht peab iga nädal mitu tundi kulutama töötajatega palgavaidluste lahendamisele, on midagi põhimõtteliselt valesti. Just sellises olukorras leidis end üks Eesti metallitööstusettevõte – kuni otsustati teha põhjalik digipööre.
Ettevõtte arengut pidurdasid kolm suurt valukohta: palgavaidlused, mis võtsid juhtkonnalt väärtuslikku aega; kriitiline info, mis kadus dokumentide kaoses; ja tarneraskused, mis tekitasid kliendikaotuse riski.
Palgavaidlused muutusid igapäevaseks närvesööjaks
Ettevõtte töötajad märkisid oma töötunde kas paberkandjale või erinevatesse Excel-tabelitesse, mis paratamatult tekitas regulaarselt küsimusi: kas raporteeritud tunnid ikka vastavad tegelikkusele? Selline ebakindel süsteem tekitas usaldamatuse õhkkonna, mis mõjus rusuvalt nii töötajate motivatsioonile kui ka juhtkonna tööajale.
„Meil kulus igal nädalal mitu tundi sellele, et lahendada arusaamatusi töötajate tööaja kohta," tunnistas ettevõtte tootmisjuht ja lisas, et selle asemel oleks nad võinud tegeleda päris tööga.
Probleem polnud ainult ajakulu – kui tööaja arvestus pole selge ja läbipaistev, on töötajatel raske usaldada, et nad saavad kogu oma panuse eest õige tasu. Pole ka ime, et palgavaidlused moodustavad töövaidluskomisjonis ligikaudu poole kõigist juhtumitest.
Dokumentide kaos seadis ohtu nii töötajad kui ka ettevõtte maine
Teine suur murekoht oli teabe ja dokumentatsiooni hajutatus. Tootmisjuhendid olid tootmisjuhi lauasahtlis, tööohutusjuhendid kellegi e-postkastis ja kvaliteedikontrolli aktid laiali erinevates arvutites. Selline olukord tähendas, et õiget infot õigel ajal kätte saada oli keeruline ning tekitas pideva ebakindluse.
„Juhtus, et töötajad ei teadnud värsketest juhistest midagi ja see põhjustas ebavajalikke riske," selgitas kvaliteedijuht.
Näiteks võis töötajal puududa ligipääs värskelt uuendatud tööohutusjuhendile või polnud kindlust, kas kõik on viimaste juhistega kursis. Tulemuseks oli närvilisus: iga uus tööülesanne kätkes riski, et mõni oluline infokild jääb märkamata.
Planeerimine „kõhutunde" pealt viis kliendikaotuse äärele
Kolmas valukoht ilmutas end tootmis- ja laoprotsessides. Kuna ettevõtte kasutuses polnud ühtset reaalaja planeerimisvahendit, toimus tootmise planeerimine paljuski tunnetuse või vananenud andmete pealt.
Näiteks planeeriti töögraafikuid teadmata, et mitu töötajat on tegelikult haiguslehel, või lubati kliendile tarneaeg, arvestamata laoseisu täpsusega.
„Meie planeerimine toimus pigem kõhutunde kui reaalse info põhjal," tunnistas logistikajuht. „See tähendas pidevat tulekahjude kustutamist." Tagajärjeks oli segadus: mõnikord jäi tähtajaks kaup tarnimata, sest kriitiline komponent sai ootamatult otsa; teinekord aga telliti materjale üleliia ning raha seoti seisvasse laovaru.
Sellised tarneraskused ja üle- või alavarustatus lõid mõra kliendisuhetes ja suurendasid ettevõtte kulusid. Üleüldine tunne oli, et kontroll puudub – planeerimine polnud usaldusväärne ning probleemide lahendamine käis tagantjärele tulekustutamise vormis.
Hetkel kuum
Lahendus: integreeritud tarkvara
Ettevõtte juhtkond mõistis, et vajab ühtset digilahendust, mis ühendaks personalihalduse, dokumentatsiooni ja tootmise planeerimise. Pärast turu kaardistamist otsustati võtta kasutusele kaks omavahel integreeritud süsteemi: Hours (tööaja- ja personalihaldus) ja Erply (lao-, müügi- ja tootmise haldus).
Täpne tööajaarvestus lõpetas vaidlused
Hours asendas ettevõtte eelmise logiseva tabelisüsteemi täielikult uue lähenemisega. Nüüd registreerivad töötajad oma saabumised, pausid ja lahkumised digitaalselt – kas nutiseadmest või spetsiaalsest terminalist. Andmed salvestuvad kohe pilves ja personaliosakond näeb reaalajas, kes on tööl ja kui kaua on keegi ületunde teinud.
Tulemus oli täpne elektrooniline kanne iga töötunni kohta. Kuna andmed on kõigile osapooltele läbipaistvad, pole enam ruumi vaidlusteks faktide üle. Töötajad usaldavad süsteemi, sest näevad oma tunde ja ületunde kohe ning võivad olla kindlad, et saavad tasustatud vastavalt tegelikule panusele.
„Tööaja arvestus muutus uskumatu kiirusega läbipaistvaks ja õiglaseks," märkis personalijuht ja lisas, et töötajate ja juhtide vahelised vaidlused vähenesid drastiliselt."
Juhtkonna jaoks kadus ära tüütu vajadus veeta aega tabelites näpuga järje ajamisel – vabanenud aeg sai suunata sisulistele personaliküsimustele.
Dokumentide digihaldus tõi läbipaistvuse
Integreeritud lahenduse teine osa oli dokumentide täielik digitaliseerimine Erply keskkonnas. Kõik tootmisjuhendid, ohutusnõuded, sertifikaadid ja tellimuste dokumendid viidi paberkandjalt üle digitaalseks – need laaditi Erply pilve ja seoti vastavate tootmistellimuste, töötajate või laopartii kirjetega. Nüüd on kogu kriitiline info ühes kohas ning kättesaadav kõigile volitatud töötajatele vaid paari hiireklõpsuga.
Enne uue toote valmistamist saab meister vaadata süsteemist viimase tehnilise joonise ja tööjuhendi – ilma otsimisteta arhiivides. Samuti on iga töötaja saanud ligipääsu talle olulistele ohutusjuhenditele ning kinnitab oma allkirjaga digitaalselt nende läbilugemist.
See muutus tõi silmnähtava läbipaistvuse: infot ei hoia enam „oma sahtlis" ükski osakonnajuht, vaid see on ettevõtte ühisvara ja ajakohane. Kui juhtub tööinspektsioon või muu audiitor ettevõtet kontrollima, on kõik vajalikud dokumendid viivitamatult esitada – korrektselt versioonihaldusega ja ajatemplitega varustatud.
„Nüüd teame täpselt, kus iga vajalik dokument asub ja millal seda viimati uuendati," kinnitas kvaliteedijuht. Töötajate seas paranes oluliselt turvatunne, teades et protseduurireeglid on alati leitavad ning uuendused hetkega nähtavad.
Dünaamiline planeerimine kõrvaldas üllatused
Süsteemide integratsioon andis ettevõttele väikese ERP-laadse terviklahenduse. Iga uus müügitellimus, mis Erplys sisestatakse, ristkontrollitakse koheselt laoseisuga: süsteem hoiatab, kui mõni vajaminev komponent on puudu või alla miinimumtaseme.
Samuti arvestatakse tootmistööde graafiku koostamisel Hoursi andmeid tööjõu saadavuse kohta – juhid näevad planeerimisvaates, millised töötajad on ühel või teisel päeval kohal ning kellel on puhkused või haiguslehed.
Planeerimine muutus dünaamiliseks: kui varem vaadati tootmisplaane üle kord nädalas koosolekul, siis nüüd jookseb info pidevalt ja otsuseid saab teha jooksvalt. Näiteks kui mõni suurem tellimus nõuab lisatööjõudu, annab Hoursi statistika sellest varakult märku ning töögraafikuid saab õigeaegselt korrigeerida; kui aga mõne materjali tarneaeg venib, näeb laojuhataja seda Erply raportitest ja saab viivitamatult klientidega tarneaegade osas läbi rääkida.
„Meil pole enam üllatusi, sest kõik muutused on hetkega nähtavad ja me saame kiiresti reageerida," sõnas tootmisjuht. Üle- või alatellimused on minimaalseteks kahanenud – süsteem hoiab laoseisud optimaalsed vastavalt tegelikule nõudlusele. Pidev ülevaade tervest tarneahelast, alates tööjõust kuni tootmispartiideni, on muutnud ettevõtte palju paindlikumaks.
Konkreetsed tulemused pool aastat hiljem
Pärast digilahenduste juurutamist on ettevõtte igapäevane toimimine märgatavalt paranenud. Tööaja arvestus on nüüd lõpuni täpne ja usaldusväärne– viimase poole aasta jooksul pole esinenud ainsatki palgavaidlust.
Töötajad näevad, et süsteem on õiglane, ja see on parandanud töösuhet: vähem vaidlusi tähendab paremat töökliimat ning rohkem keskendumist põhiülesannetele.
Dokumentide digihaldus on kõrvaldanud infolüngad ning tõstnud nii tööohutuse taset kui ka auditeerimise valmidust. Pole enam vaidlust, milline on „viimane versioon" ühest või teisest juhisest – kõik näevad sama ajakohast infot. Varjatud riskid on miinimumini vähenenud, sest ükski oluline juhis ei jää enam kahe silma vahele.
Tootmise planeerimine toimib nüüd nõudluse ja ressursside tegeliku seisu järgi. Ettevõte on suutnud täita klienditellimusi täpsemalt ja õigeaegsemalt – tarneraskused, kus mõni lubatud tähtaeg oleks materjalipuuduse või planeerimisapsu tõttu üle läinud, on jäänud minevikku. Klientide usaldus on kasvanud, sest lubatud tähtaegadest peetakse kinni.
Laovaru rahaline maht on vähenenud, sest üleliigseid materjale enam hulgi ette ei osteta. Vabanenud kapitali saab kasutada kasulikumalt ettevõtte arendamiseks. Juhtkond saab nüüd kasvõi puhkuselt vaadata KPI-näitajaid: näha müügitellimuste seisu, tootmisliinide koormust, töötundide kogunemist – kogu oluline info on ühes kohas koondatud ja ajakohane.
Peamised õppetunnid
Peamine õppetund sellest kogemusest on, et digitaliseerimine pole pelgalt moesõna, vaid praktiline vahend reaalsete probleemide lahendamiseks.
Oluline on mõista, et üksikute lahenduste kasutuselevõtt ei pruugi anda täielikku efekti – nagu on näidanud ka teiste sarnaste ettevõtete kogemus, tuleb vaadata tervikpilti ning siduda erinevad süsteemid ühtseks toimivaks tervikuks.
Integratsioon on võtmesõna. Kui töötundide arvestus, dokumendihaldus ja tootmisplaneerimine toimivad käsikäes, sünnib sünergia, mis viib protsesside kvaliteedi täiesti uuele tasemele.
Erinevaid tootmis- ja personaliprogramme on turul palju, kuid tegelik väärtus ilmneb alles siis, kui need on omavahel integreeritud ning andmed ühilduvad üheks juhtimispildiks.
Kõige olulisem on aru saada, et otsused sünnivad nüüd andmete, mitte intuitsiooni põhjal. Investeering tasub end ära parema töökorralduse, rahulolevamate töötajate ja õnnelikumate klientide kaudu.
„Meil on nüüd aega tegeleda sisuliste küsimustega ja püstitada uusi ambitsioonikaid eesmärke," võttis ettevõtte tegevjuht kogemuse kokku.
See lugu näitab, et õigete tööriistadega saavad ka väiksemad tootmisettevõtted konkureerida tänapäeva turul. Digitaliseerimise edu ei ole kinni ettevõtte suuruses, vaid sellest, kuivõrd targalt kasutatakse integreeritud lahendusi.
Kas ka teie ettevõttes kulub liiga palju aega probleemide lahendamisele selle asemel, et keskenduda kasvule?
Vaata ka www.hours.ee
Enimloetud
Viimased uudised
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele