See kriis tuleb karmim kui eelmine – nii vastas üle 60% juhtidest Äripäeva ettevõtjate küsitluses. Peljatakse pankrotte ja ringvõlgnevust, aga ka seda, et riik raiskab laenuraha.

- Kui ühes majanduse osas Eestis on mingi probleem, siis võib see üle kanduda ka teistele, rääkis Operaili juht Raul Toomsalu. Otseselt pole võlgu jäämised neid veel mõjutanud.
- Foto: Raul Mee
“Kui paljud olid kriisi algusepoole rohkem murelikumad, siis nüüd tundub, et päike paistab ja Eestil väga hullusti ei läinud. See teeb natukene murelikuks. Seda käega löömist, väiksemat ettevaatust on rohkem,” rääkis riigifirma Operail juht Raul Toomsalu, kes hindas siiski, et ees ootav kriis tuleb mõnevõrra leebem. “Rahvusvaheliselt oleme ise seda tunnetanud, et seal ollakse palju ettevaatlikumad jätkuvalt kui meil Eestis.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks.