Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaenatud ettevõtjad ootavad surmahoopi
“Kas kujutate ette, riigikogu tegeleb kahe pensionäri elu läbilõikamisega. See on ju lõpp,” ohkab Kesk-Eestis koos naisega üle 20 aasta tšintšiljafarmi pidanud ligi 80aastane Neeme Saar.
Ligi sada aastat Karjakülas karusloomi kasvatanud farmi hiiglaslikul maalapil asetsenud puuride read jäid detsembris tühjaks, kogu kari ja tõuloomad nahastati. Fotol pakitakse 2844 nahka reka peale, millega saadetakse kaup Soome oksjonile.
Foto: Liis Treimann
Neeme Saare ja teiste karusloomadega tegelevate farmerite südame ajab lisaks koroonaviirusest tekkinud müügipausile värisema riigikogus liikuv seaduseelnõu, millega soovitakse Eestis keelustada karusloomafarmid. Farmerid ühel pool ja loomakaitsjad teisel pool hoiavad hinge kinni, millal seaduse vastu võtmiseni jõutakse, kuid samal ajal vajub karusloomakasvatus Eestis järjest sügavamale varjusurma.
Eestis talendipuudust tunnetava või välisriikidesse laieneda sooviva ettevõtja jaoks on välismaal tööjõu värbamise ning multikultuurse töökeskkonna loomine strateegiline otsus. Tark juht kaardistab riskid ja teeb teadlikud valikud, arutlevad Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa ja Veriffi juriidilise osakonna juht Ulla Helm saates „Soraineni sagedus“.