Nõudlus kliiniliste psühholoogide järele kasvas hullumeelseks
“Ärevus, ärevus, ärevus,” vastavad psühholoogid Äripäeva küsimusele, mis on eestlaste peamine vaimne mure, millega nende poole praegu pöördutakse. Kliinikutes moodustavad ärevushäiretega inimesed kolmandiku kuni poole kõigist klientidest.
Psühholoog Helena Talihärm ütleb, et on pärit põlvkonnast, kus vaimsetest probleemidest ei räägitud. Nõudlus psühholoogide järele viitab aga sellele, et selline valehäbi on eestlaste seas murdumas.
Foto: Andras Kralla
Psühholoogide edukas ettevõtlus mõjub aga bipolaarselt: ühelt poolt on nõudlus igal juhul suurem, kui teenust pakkuda suudetakse, ning käibed kasvavad. Teiselt poolt: mille arvel see tuleb? Inimesed, kes abi palumiseks võtavad lõpuks julguse kokku, peavad pikalt ootama ning missioonitundega kliinilistel psühholoogidel on sellest abitult kahju. Ülisuure nõudluse ja pakkumise vahe tõttu on eestlastel aladiagnoositud häireid.
Meist igaüks on olnud koosolekul, kus slaidid vahetuvad, inimesed istuvad ümber laua, aga mõtted ei liigu. Midagi justkui toimub, kuid info kohale ei jõua. Sageli pole küsimus selles, mida tehakse, vaid kus seda tehakse – keskkond mõjutab meid rohkem, kui tunnistada tahame.