Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edetabel: kes võidavad dividendi maksulangusest?

    Kuigi Eesti firmade arvel on miljardeid eurosid ning valitsus loodab dividendimaksu langetusega teenida 107 miljonit eurot lisaraha, ei kavatse paljud suurettevõtjad väljamakseid kasvatada.

    Äripäev reastas 182 ettevõtet, mis on aastate jooksul kogunud jaotamata kasumit üle 10 miljoni euro. Need on ettevõtted, kel on enim potentsiaali võita keskerakondlasest peaministri Jüri Ratase juhitava valitsuse plaanist langetada regulaarsete dividendimaksjate tulumaksumäära 20% pealt 14%-le (vaata edetabelit loo lõpus).
    Konks on aga selles, et maksumäära langetamisest võidavad ainult need, kes on võtnud dividende välja kolmel järjestikul aastal. 182 ettevõttest on selliseid 76. Nende maksumäär langeb hoobilt 14 protsendile.
    Valitsuse plaan on aga pakkuda präänikut ja meelitada püsivaid väljamakseid tegema ka neid, kes seda seni pole teinud, ehk meie tabelis ülejäänut 106 ettevõtet. Seeläbi loodab valitsus, et ühteaegu tasandab muudatus nii dividendimaksu languse puudujäägi kui ka toob juba ülejärgmisel aastal riigile tulu 107 miljonit eurot.
    G4S juhatuse liikme Artjom Sokolovi sõnul maksulangus rohkem dividende maksma ei pane.Foto: Andres Haabu
    Karm statistika
    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene selgitas, et ettevõtetel on kogunenud märkimisväärselt jaotamata kasumit, mida uus madalam maksumäär ärgitab regulaarselt jaotama. Nimelt oli statistikaameti andmetel 2014. aasta lõpu seisuga ettevõtetel kokku jaotamata kasumit 19,1 miljardit eurot, mis oli sama palju kui tolle aasta SKP maht. Perioodil 2005-2014 moodustas erasektori jaotatud kasumite summa kõigist jaotatud kasumitest üksnes 5%.
    Maksuameti andmetel jaotas aastatel 2005–2016 kasumit ainult 5% kõigist ettevõtetest. Neist 23% hakkas kasumit jaotama esimest korda viimasel kaheksal aastal ja nende kasum moodustas ligikaudu 18% kõigist jaotatud kasumitest. Neist omakorda 35% hakkas dividendi maksma regulaarselt.
    Tuvikene lisas, et viimase nelja aasta jooksul on jaotatud kasumite kasv olnud ilma lisastiimulita üle 30% aastas. Seetõttu eeldataksegi nüüd, et 2018. aastal kasvavad erasektori jaotatud kasumid sama palju.
    Ettevõtjaid ei motiveeri
    Paraku tunnistab mitu ettevõtjat, et tulumaksumäära langetamine neid siiski ei motiveeri dividende maksma. Näiteks on turvafirma G4S Eesti kogunud jaotamata kasumit ligi 90 miljonit eurot, ent viimasel kahel aastal pole ettevõte dividende maksnud. Ettevõtte juhatuse liige Artjom Sokolov märkis, et ei G4S Eesti ega ka emaettevõte G4S PLC tee siinseid dividendiotsuseid lähtuvalt maksukeskkonna muudatustest. Otsuseid tehakse üksnes võimalikke investeerimisvõimalusi silmas pidades.
    „Kui leitakse, et pikas perspektiivis ei ole enam piisavalt suuri investeerimisvõimalusi, tehakse siis dividendiotsus sõltumata tol hetkel kehtivast dividendide maksustamise korrast,“ sõnas ta. See aga, kas üks või teine ettevõte Eestis sellest muudatusest võidab, sõltub juba iga konkreetse ettevõtte arengukavadest, leidis Sokolov.

    Dividendide langetusest loodab valitsus 2018.aastal saada 107 miljonit eurot lisatulu ning 2019. ja 2020. aastatel loodab riik maksulangetuse pealt saada vastavalt 76 ja 46 miljonit eurot.

    Rocca Al Mare Kaubanduskeskusel on jaotamata kasumit kogunenud 151 miljonit eurot, viimasel kolmel aastal pole ettevõte kordagi dividendi välja võtnud. Rocca Al Mare Kaubanduskeskuse omanikfirma Citycon OY asepresident Eero Sihvonen nentis, et kuigi Eesti valitsuse plaan dividendimaksete maksumäära langetada on huvitav, Rocca Al Mare tõenäoliselt lähiajal dividendi maksma siiski ei hakka. Nimelt on Cityconil Sihvoneni sõnul käsil suured investeeringud nii Rocca Al Mare kui ka Kristiine kaubanduskeskuses, mistõttu jääb dividend veel mõneks ajaks välja võtmata.
    Ka If P&C Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss märkis, et nende kindlustusseltsi kapitalivajadus on seotud ennekõike seaduse nõuete täitmisega. Kuna dividendi maksumäära langetamine on seni veel üksnes idee, ei näe ettevõte praegu vajadust seda rohkem kommenteeridagi.
    Rahandusministeeriumi asekantslri Dmitri Jegorovi sõnul on dividendide maksulangetuse ideega mängitud aastaid. Foto: Raul Mee
    Millest tekkis idee dividendide maksumäära alandada?
    Arutelu sellest, et Eesti jääb oma lähinaabritele maksude poolest konkurentsis alla, on käinud juba ammu.
    Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on kõlanud ka ettepanekuid, et Eesti peaks oma praegusest süsteemist sootuks loobuma ja minema üle traditsioonilisele kasumi maksustamisele. “Ühest küljest oleks see tõepoolest konkurentsitingimusi parandanud, kuid siiski on arvestatav osa ärist huvitatud ka meie iseärasuse säilitamisest, mistõttu nendele oleks see ehk liiga suur löök,” rääkis Jego­rov. “Kui meenutada arvukaid küsitlusi, siis üle kolmveerandi äridest on alati väljendanud arvamust stiilis “käed eemale ettevõtte tulumaksust”,” lisas ta.
    Seetõttu tuligi tema sõnul otsida võimalusi, kuidas säilitada Eesti tulumaksu praegune võlu ja samal ajal pakkuda konkurentsivõimelisi võimalusi neile, kes soovivad kasumit iga aasta jagada.

    Kasumile tahetakse rakendada soodsamat määra kolme viimase aasta keskmiselt jaotatud kasumi ulatuses. Keskmist ületavas osas kehtiks senine 20% maksumäär. Näiteks kui äriühing on igal kolmel aastal maksnud 800 000 kasumit ja neljandal aastal maksab välja 1 miljoni, siis sellelt miljonilt maksab ta 800 000 ulatuses 14 protsenti ja ülejäänud 200 000 20% tulumaksu.

    Järgmisel aastal on tal kolme aasta keskmine jällegi kõrgem. Arvesse läheks vaid maksustatav dividend – eelnevalt korra juba maksustatud kasum, mida saab maksuvabalt edasi maksta, õigust soodsamale määrale ei tekita.

    Allikas: Dmitri Jegorov

    Kahte suunda kombineerides hakkaski Jegorovi sõnul kujunema ettepanek langetada regulaarsete dividendimaksjate maksumäära. “See, kellel on vaja kasumit tuleviku tarbeks hoida, ei hooli tulumaksu määrast, aga see, kes ei hooli edasilükkamisest, tahaks soodsamat maksumäära. Seda edukat kombinatsiooni uus süsteem pakubki,” selgitas Jegorov.
    Dividendi maksumäära alandamise idee tuli Jegorovi sõnul esimest korda teemaks umbes kaks aastat tagasi. Selle pakkusid välja nii poliitikud kui ka maksueksperdid. “Rahvusvahelist äri nõustavad eksperdid nägid selles kohe potentsiaali. Praegune rahandusminister tundis selle mõtte vastu huvi, aga siis kadus idee n-ö radarilt mõneks ajaks, et järsku ilmuda uuesti ministri suust oluliselt edasiarendatuna. Nii et ju siis käis kõva mõttetöö kuskil edasi,” ütles Jegorov. Tema sõnul on aga huvitav see, et endist peaministrit nõustanud majandusarengu töögrupp jõudis samale ettepanekule.
    Jegorov lisas, et paljudel rahvusvahelistel kontsernidel, kel on tütaräriühing igas Balti riigis, tekib kasum Eestis, et maksukoormust minimeerida. “Kui aga kasumit on juba piisavalt, suunatakse see meie lähinaabrite juurde,” rääkis ta. Seetõttu tulebki luua keskkond, kus kasumi jaotamine oleks atraktiivne.
    Enim jaotamata kasumit kogunud ettevõtted
    Äripäev reastas 182 ettevõtet, kes on kogunud jaotamata kasumit vähemalt 10 miljonit eurot. Viimases lahtris on märgitud, mitu korda on need ettevõtted viimase kolme aasta ehk 2013-2015 dividende maksnud. Tasub silmas pidada, et kui tabelis on märgitud, et ettevõte on kolme aasta jooksul võtnud dividende välja kahel aastal, ei pruugi need aastad olla järjestikused. Nimelt võidavad maksumäära langetamisest ainult need, kes on võtnud dividende välja kolmel aastal järjest.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.