Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norma asutab Venemaal ühisfirma

    Norma turundusdirektori Indrek Vanaselja sõnul soovib Norma tugevdada oma positsiooni Vene turul, sest idaturu osatähtsus Norma toodangu turustamisel on väga suur. Praegu ekspordib Norma oma toodangust 83% itta. Ühisfirma loomisel on Norma partner üks autoosi tootev tehas, mis praegu valmistab peamiselt autovalgusteid ja elektriseadmeid.
    «Konkurents turvavööde osas Venemaal järjest kasvab ja maailma suurimad turvafirmade tootjad üritavad Venemaa turul midagi ette võtta, aga seni ei ole neist ükski suutnud märkimisväärset ni??i haarata ja nende müügimaht võrreldes Normaga on seal väike,» rääkis Vanaselja. Tema sõnul on konkurentidest selles osas kõige kaugemale jõudnud Rootsi firma Autoliv.
    Vanaselja ütles, et Norma ei kavatse Venemaal luua suurtööstust, vaid soovib hakata tegelema turvavööde kokkupanemisega. «Venemaa maksukorralduse ja ettemääramatuse juures peab sinna investeeriv ettevõtja olema kas hulljulge või nägema tulevikku väga kaugele ette ja olema väga rikas,» rääkis Vanaselja. «Norma ei julge sel määral riskida.»
    Käesoleva aasta Norma majandustulemuste kohta ütles Vanaselja, et need ei kujune nii heaks, kui aasta alguses prognoositi. Eelmise aastaga võrreldes kasvab küll ettevõtte käive, aga väheneb kasum.
    Eelmisel aastal oli Norma aastakasum 137,8 miljonit krooni, kuid käesoleval aastal on kasum Vanaselja hinnangul kolm korda väiksem. Selle aasta käibeks prognoositakse 375--380 miljonit krooni.
    Norma eelmise aasta suur kasum oli tingitud sellest, et Venemaa partnerite võlad laekusid korraga aasta lõpus.
    Üks Norma suuremaid probleeme on toodangu müügi kõikumine. Vanaselja sõnul kõigub kuumüük kuni 20% ja selle on põhjustanud Poola ja Venemaa autotehaste ebastabiilne töö.
    Norma realiseerimise netokäive on viimastel aastatel pidevalt suurenenud -- 1993. aastal 289 miljonit krooni, 1994. aastal 363,7 ja 1995. aasta esimesel poolaastal 195,7 miljonit krooni. Toodangu realiseerimismaht kasvas selle aasta esimesel poolel 1994. aasta esimese poolaastaga võrreldes 13%. Eksport moodustab keskmiselt 95% realisatsiooni mahust. Sellest põhilise osa hõlmavad Venemaale saadetavad autoohutusrihmad.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Küünlatootja andis töötajatele palgakärpe hoiatuse ja ähvardab suitsetajaid trahvida Advokaat selgitab: kuidas õigesti palku kärpida
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.