• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norma asutab Venemaal ühisfirma

    Norma turundusdirektori Indrek Vanaselja sõnul soovib Norma tugevdada oma positsiooni Vene turul, sest idaturu osatähtsus Norma toodangu turustamisel on väga suur. Praegu ekspordib Norma oma toodangust 83% itta. Ühisfirma loomisel on Norma partner üks autoosi tootev tehas, mis praegu valmistab peamiselt autovalgusteid ja elektriseadmeid.
    «Konkurents turvavööde osas Venemaal järjest kasvab ja maailma suurimad turvafirmade tootjad üritavad Venemaa turul midagi ette võtta, aga seni ei ole neist ükski suutnud märkimisväärset ni??i haarata ja nende müügimaht võrreldes Normaga on seal väike,» rääkis Vanaselja. Tema sõnul on konkurentidest selles osas kõige kaugemale jõudnud Rootsi firma Autoliv.
    Vanaselja ütles, et Norma ei kavatse Venemaal luua suurtööstust, vaid soovib hakata tegelema turvavööde kokkupanemisega. «Venemaa maksukorralduse ja ettemääramatuse juures peab sinna investeeriv ettevõtja olema kas hulljulge või nägema tulevikku väga kaugele ette ja olema väga rikas,» rääkis Vanaselja. «Norma ei julge sel määral riskida.»
    Käesoleva aasta Norma majandustulemuste kohta ütles Vanaselja, et need ei kujune nii heaks, kui aasta alguses prognoositi. Eelmise aastaga võrreldes kasvab küll ettevõtte käive, aga väheneb kasum.
    Eelmisel aastal oli Norma aastakasum 137,8 miljonit krooni, kuid käesoleval aastal on kasum Vanaselja hinnangul kolm korda väiksem. Selle aasta käibeks prognoositakse 375--380 miljonit krooni.
    Norma eelmise aasta suur kasum oli tingitud sellest, et Venemaa partnerite võlad laekusid korraga aasta lõpus.
    Üks Norma suuremaid probleeme on toodangu müügi kõikumine. Vanaselja sõnul kõigub kuumüük kuni 20% ja selle on põhjustanud Poola ja Venemaa autotehaste ebastabiilne töö.
    Norma realiseerimise netokäive on viimastel aastatel pidevalt suurenenud -- 1993. aastal 289 miljonit krooni, 1994. aastal 363,7 ja 1995. aasta esimesel poolaastal 195,7 miljonit krooni. Toodangu realiseerimismaht kasvas selle aasta esimesel poolel 1994. aasta esimese poolaastaga võrreldes 13%. Eksport moodustab keskmiselt 95% realisatsiooni mahust. Sellest põhilise osa hõlmavad Venemaale saadetavad autoohutusrihmad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).