7. november 1995 • 4 min
Jaga lugu:

Esoili noolivad kaks kanget

19. mail avaldas erastamisagentuur ajakirjanduses juba mõnda aega oodatud informatsiooni: agentuur on volitatud müüma eelläbirääkimistega 76% riikliku kütusefirma Esoil aktsiatest, pakkumuste esitamise lõpptähtaeg on 29. juuni. Juba enne pakkumuste laekumist algasid aga segadused. Erastamisagentuur ei jõudnud üle poole aasta kestnud läbirääkimiste käigus lõplikule kokkuleppele Soome kütusefirmaga Neste, et saada viimaselt luba erastada ka Neste osalusega aktsiaseltside Estonian Transoil ja Traffic Service Esoili bilanssi kuuluvad aktsiad. Vaid nädal enne lõplike pakkumuste esitamist, 21. juunil, edastas erastamisagentuur ajakirjanduse vahendusel teate, et teostamata on valitsuse määrusega ette nähtud Estonian Transoili ja Traffic Service' i aktsiate üleandmine Eesti Kütuselt Esoilile. Teisisõnu, ühisfirmade aktsiad võeti erastamisele mineva vara hulgast välja.

Samas ei takistanud see veel augusti alguses mitut majandusministeeriumi ametnikku, teiste hulgas ka erastamisagentuuri nõukogu esimeest majandusminister Liina Tõnissoni, kinnitamast, et ühisfirmade aktsiad kuuluvad erastatavasse Esoili.

Paralleelselt segadusega ühisfirmade aktsiate ümber proovis majandusministeeriumi ja erastamisagentuuri tugevust ka Esoili koosseisus oleva ASi EK juhtkond, kes tegi uue omaniku kartuses ettepaneku võtta ka EK erastatava vara hulgast välja. Ettepanek jäi vastukajata.

Mõlema Esoili ümber toimunud aktsiooni juures säilitas külma närvi ainult erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet, kes selgitas kannatlikult asjaosalistele tegelikku olukorda.

Augusti esimesel poolel hakkas ajakirjandusse imbuma esimesi teateid võimalikest Esoili erastajatest, teiste hulgas ka USA kütusekontsern Texaco ja paar Rootsi firmat, kellest ühte seostati Esoili juhtkonnaga. Kodumaistest pakkujatest tulid välja AS N-Terminaal ja ühispakkumuse esitanud aktsiaseltsid Autokütus ja Alexela.

AS AA-Õligrupp asutati 28. juunil spetsiaalselt Esoili erastamiseks. Firma aktsiakapital on 500 000 krooni ja asutajaliikmed Autokütuse juhid Aivar Riisalu ja Heiti Hääl ning Alexela juhid Juhan Kolk ja Urmas Past. Juhatuse esimees on Urmas Past.

Läbirääkimiste käigus jõudsid õligrupi mehed augusti teisel poolel kokkuleppele teise pakkuja, N-Terminaaliga. Viimane sai sõlmitud koostöölepingu järgi poole AA-Õligrupi aktsiapakist.

Lepingu kohaselt asuti koos ühise eesmärgi nimel tegutsema. 1. oktoobril alustas tegevust Autokütusest ja Alexelast moodustatud uus kütusefirma AA-Trading. Uue firma aktiva poolel asub Autokütuselt ja Alexelalt ostetud vara, firma ainuomanik on Kaimanisaartel registreeritud maksuvaba firma Concorde Marketing Associates Ltd.

Hoogsa sammu Esoili erastamisõiguse saamiseks tegi AA-Õligrupp 28. septembril, kui N-Terminaal ostis Eesti Pangalt umbes 20 miljoni krooni eest võlanõude Tartu Kommertspanga (TKP) vastu. Mõni päev hiljem ostis AA-Õligrupp veel alla nelja miljoni krooni suuruse võlanõude TKP vastu Traffic Service' ilt. Omandatud võlanõuete kasu tuleb välja TKP pankrotihalduri Andrus Ansipi kommentaaridest: «Sellele, kes omandab üle poole TKP vastu suunatud võlanõuete kogusummast (umbes 125 miljonit krooni), loovutame TKP 90 miljoni kroonise võlanõude Eesti Kütuse vastu.» Esoil moodustati eelmise aasta sügisel Eesti Kütuse vara haldamiseks.

25. oktoobril toimus tehing, millega AA-Õligrupp ostis TKP käest Eesti Pangalt saadud 59 miljoni kroonise võlanõude eest 90 miljoni kroonise TKP nõude Eesti Kütuse vastu. TKP sai tehingute tulemusena kasu umbes 26 miljonit krooni võlanõuete vähenemise näol.

N-Terminaali juhatuse esimees Aadu Luukas selgitas konkreetsete tehingute põhjust: «Eesti Kütuse vastu suunatud nõude omandamise eesmärk on juhul, kui Esoili erastab AA-Õligrupp, vältida Esoili moodustamise vaidlustamist kohtu kaudu. Ilma võlanõudeta erastamise korral on see võimalus alati olemas.»

Päev enne võlanõude müügitehingut, 24. oktoobril, liitus N-Terminaal ametlikult AA-Õligrupiga ja erastamispakkumus saadeti ülejärgmisel päeval teele.

Teine Esoili erastamise lõppvooru tugev pakkuja AS Svergos lebas ettevõtteregistri andmetel «riiulil» alates eelmise aasta 2. novembrist, kuni sealt «leidsid» ta Esoili praegune juhtkond ja kaks Eesti panka, et teha selle firma kaudu oma pakkumus Esoili erastamiseks.

Svergose aktsionäride hulka kuuluvad võrdsetes osades Toomas Saks (Eesti Kütuse peadirektor), Lauri Hink (Esoili järelevalvenõukogu liige), Oleg Panfilov (Esoili juhatuse esimees) ja Raivo Laus (Eesti Kütuse jurist, Svergose juhatuse esimees).

Neljale mehele kuulub kokku üle 50% aktsiatest. Svergose vähemusaktsionärideks on Äripäeva andmetel Eestis juba paar aastat tagasi naftatehast rajada soovinud USA kodaniku Alex Genini juhitav Eesti Innovatsioonipank ja Eesti Ühispank.

Esoili juhtkonna osalemine firma erastamisel tuli avalikkuse ette augusti alguses, siis seostati praeguse juhtkonna pakkumust ühe Rootsi investorite grupiga. Toomas Saks laiutas oktoobri alguses käsi ja kinnitas, et Svergos on Eesti firma, kes on teinud pakkumuse sõltumatult teistest investoritest.

Samal ajal ei istunud pakkujad Eesti Kütuse/Esoili kontoris käed rüpes. Svergose osanikud pidasid läbirääkimisi teiste pakkujatega.

Tulemus tuli 24. oktoobril, mil tugevaim välispakkuja, kütusekontsernide Texaco ja Norsk Hydro ühisfirma Hydro Texaco Holdings loobus oma pakkumusest Svergose kasuks. Sellele eelnes koostöölepingu sõlmimine firmade vahel.

Leping on Svergose aktsionäride sõnul eestlastele soodne: tulevad suured investeeringud, millest saadav tulu reinvesteeritakse Eestisse.

Koostöölepingu täpne sisu on aga Hydro Texaco Holdingsi peadirektori Thomas S. Neslage'i sõnul konfidentsiaalne. Eelmise nädala lõpus Äripäevale antud intervjuus lubas ta juhul, kui Esoili erastamishinna sisse arvestatakse ka võlanõue Eesti Kütuse vastu, kasutusele võtta meetmed. Millised, ei soovinud ta täpsustada.

Svergose lõplikus erastamispakkumuses sisaldub umbes 300 miljoni krooni suurune investeerimiskohustus lähema kolme aasta jooksul.

Seega on erastamisagentuuri viimasesse erastamisvooru esitanud pakkumuse kaks tugevat konkureerivat firmat. Mõlema pakkuja kinnitusel oli neil enne viimast vooru tihe kontakt, mis siiski ei viinud ühise pakkumuse esitamiseni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt