• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustusseaduse muutmine lükkus eelmisel nädalal taas edasi

    Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm lausus, et kuna aeg on edasi läinud, peab ministeerium vajalikuks käsitleda kindlustusseltside aktsiakapitali ja omakapitali nõudeid eraldi, mis on ka üks seaduseelnõu tagasivõtmise põhjusi.
    Teine olulisem muutus, mis Urmi sõnul tuleb seaduses teha, on see, et uute kindlustusfirmade jaoks rakenduksid uued kapitalinõuded kohe, tegutsevatele kindlustusseltsidele aga eelnõus sätestatud tähtaegade kohaselt.
    «Seetõttu kooskõlastatakse eelnõu täiendavalt justiitsministeeriumiga ja esitatakse kiiremas korras valitsusele uueks läbivaatamiseks,» kinnitas Urm.
    Kindlustusinspektsiooni peadirektori Ellen Ridaste sõnade kohaselt on peamine muutus võrreldes kindlustusseaduse muutmise seaduse eelnõu eelmise variandiga selles, et liikluskindlustusega tegelevate kindlustusseltside aktsiakapitali nõue viis miljonit krooni hakkaks kehtima järgmise aasta 1. juulil, omakapitali nõue kümme miljonit krooni 1. jaanuaril 1997.
    Seaduse eelmise variandi puhul oleks kümne miljoni krooni suurune aktsiakapitali nõue hakanud kehtima juba 1. juulil 1996.
    «Ma ei tea, mitu korda on seda eelnõu valitsusele esitatud,» rääkis Ridaste. Ta lisas, et kindlustusseaduse muutmise seaduse vastuvõtmisega tuleb kiirustada.
    «Maailmas on levinud, et aktsiakapitalide suuruse nõue on seatud nii kõrgele kui võimalik selleks, et igaüks ei pääseks kindlustusturule,» selgitas Ridaste.
    Tema sõnade kohaselt on aktsiakapitaliga võimalik tagada kahjusid ja aktsiakapital on ainus garantii, millega kindlustusseltside aktsionärid kahjud tagavad.
    «Kui aktsionärid on oma raha mängu pannud, siis on nad väga huvitatud, et mitte seda raha kaotada,» sõnas Ellen Ridaste. «Kui nad on mängu pannud aga vaid ühe miljoni ja seegi on paari aasta jooksul palkadena tagasi saadud, siis võib raha kaduda kus see ja teine ning kellelgi pole sellega asja.»
    Lähtuvalt kindlustusseaduse muutmise seaduse eelnõust on enamik Eesti kindlustusseltse oma aktsiakapitali juba vajaliku tasemeni viinud.
    Väikese aktsiakapitaliga kindlustusseltside juhid, kes on olnud kiire aktsiakapitalide tõstmise nõude vastu, on kinnitanud, et aktsiakapitali tõstmine ei ole neile probleem ja potentsiaalne raha selleks on põhimõtteliselt olemas. Seetõttu ei ole kindlustusseltside ühinemist prognooside kohaselt oodata.
    Kindlustusseltsi aktsiakapitali suurus määrab ära kindlustusseltsi omavastutuse piiri, milleks on 10% kindlustusseltsi aktsiakapitalist. Suurem aktsiakapital võimaldab kindlustusseltsil võtta enda kanda suuremaid riske ja maksta vähem edasikindlustuspreemiaid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.