• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustusseaduse muutmine lükkus eelmisel nädalal taas edasi

    Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm lausus, et kuna aeg on edasi läinud, peab ministeerium vajalikuks käsitleda kindlustusseltside aktsiakapitali ja omakapitali nõudeid eraldi, mis on ka üks seaduseelnõu tagasivõtmise põhjusi.
    Teine olulisem muutus, mis Urmi sõnul tuleb seaduses teha, on see, et uute kindlustusfirmade jaoks rakenduksid uued kapitalinõuded kohe, tegutsevatele kindlustusseltsidele aga eelnõus sätestatud tähtaegade kohaselt.
    «Seetõttu kooskõlastatakse eelnõu täiendavalt justiitsministeeriumiga ja esitatakse kiiremas korras valitsusele uueks läbivaatamiseks,» kinnitas Urm.
    Kindlustusinspektsiooni peadirektori Ellen Ridaste sõnade kohaselt on peamine muutus võrreldes kindlustusseaduse muutmise seaduse eelnõu eelmise variandiga selles, et liikluskindlustusega tegelevate kindlustusseltside aktsiakapitali nõue viis miljonit krooni hakkaks kehtima järgmise aasta 1. juulil, omakapitali nõue kümme miljonit krooni 1. jaanuaril 1997.
    Seaduse eelmise variandi puhul oleks kümne miljoni krooni suurune aktsiakapitali nõue hakanud kehtima juba 1. juulil 1996.
    «Ma ei tea, mitu korda on seda eelnõu valitsusele esitatud,» rääkis Ridaste. Ta lisas, et kindlustusseaduse muutmise seaduse vastuvõtmisega tuleb kiirustada.
    «Maailmas on levinud, et aktsiakapitalide suuruse nõue on seatud nii kõrgele kui võimalik selleks, et igaüks ei pääseks kindlustusturule,» selgitas Ridaste.
    Tema sõnade kohaselt on aktsiakapitaliga võimalik tagada kahjusid ja aktsiakapital on ainus garantii, millega kindlustusseltside aktsionärid kahjud tagavad.
    «Kui aktsionärid on oma raha mängu pannud, siis on nad väga huvitatud, et mitte seda raha kaotada,» sõnas Ellen Ridaste. «Kui nad on mängu pannud aga vaid ühe miljoni ja seegi on paari aasta jooksul palkadena tagasi saadud, siis võib raha kaduda kus see ja teine ning kellelgi pole sellega asja.»
    Lähtuvalt kindlustusseaduse muutmise seaduse eelnõust on enamik Eesti kindlustusseltse oma aktsiakapitali juba vajaliku tasemeni viinud.
    Väikese aktsiakapitaliga kindlustusseltside juhid, kes on olnud kiire aktsiakapitalide tõstmise nõude vastu, on kinnitanud, et aktsiakapitali tõstmine ei ole neile probleem ja potentsiaalne raha selleks on põhimõtteliselt olemas. Seetõttu ei ole kindlustusseltside ühinemist prognooside kohaselt oodata.
    Kindlustusseltsi aktsiakapitali suurus määrab ära kindlustusseltsi omavastutuse piiri, milleks on 10% kindlustusseltsi aktsiakapitalist. Suurem aktsiakapital võimaldab kindlustusseltsil võtta enda kanda suuremaid riske ja maksta vähem edasikindlustuspreemiaid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Romek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Skandaalne Theranos kulutas vilepuhuja jälitamisele 150 000 dollarit
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.