Tolaram Groupi direktori abi Katrin Reinaste kinnitas eellepingule allakirjutamist, kuid ei soovinud enne lõpliku lepingu sõlmimist kommenteerida täpsemaid tingimusi ja Tolaram Groupi kavatsusi Sindis. Reinaste sõnul sõlmitakse leping arvatavasti detsembris.
Ka Sindi tekstiilivabriku pankrotihalduri abi Peeter Kallakas ei soovinud potentsiaalsest ostjast enne lõpliku lepingu valmimist rääkida. Kallakas tõi põhjenduseks vastuolud Sindi linnavalitsusega ja kartuse, et linnavalitsus võib müügiürituse nurjata. Sindi linnapea Liina Maaste sõnul arvati linnavalitsuse esindajad seaduste lünklikkust kasutades vastuolude tõttu pankrotihalduriga pankrotitoimkonnast välja. Tema sõnul on linna põhiline huvi seotud pankrotivara hulgas oleva vee- ja kanalisatsioonivõrguga, mis teenindab linnaelanikke. Kui erafirma veevärgi enda kätte saab, hakkab ta ka teenindushindu määrama ilma omavalitsuse käest küsimata.
Teiseks probleemiks pidas ta Sindi paisu, mille eest peab uus tehase omanik valesti ehitatud kalatrepi tõttu maksma keskkonnaametile trahvi miljon krooni aastas. Pankrotitoimkonnal ei pea müües olema mingeid kooskõlastusi, seetõttu võib ostja jääda trahvi suhtes teadmatusse, lausus Maaste. Samas on tema kinnitusel paisu vastu tundnud huvi spetsiaalsed firmad, kes soovivad paisu elektritootmiseks taastada.
«Praegu tahetakse minu teada kogu järelejäänud vara müüa ainult kolme miljoni krooni eest,» lisas Maaste.
Pankrotitoimkonna esimehe, Pärnu maksuameti juristi Malle ?ebar?ina väitel ületab vabriku hind kolm miljonit krooni. Seejuures ei ole Tolaram Group tema sõnul huvitatud linna veevärgist, vaid põhiliselt Sindi vabriku peahoonest (tootmishoone) ja tehnoloogilisest sisseseadest.
Majandusministeeriumi kergetööstusettevõtete valdusgrupi juhataja Martin Kruusi sõnul võib Sindi vabriku rekonstrueerimine nõuda miljoneid kroone, kuid ei tohiks ületada kümmet miljonit. 1993. aastal 8,3 miljoni kroonise käibega Sindi tekstiilivabriku pankrot kuulutati välja kaks aastat tagasi ASi Sindi Veevõrk hagi alusel. Sindi vabriku vastu esitati võlanõudeid 13 miljoni krooni eest, millest praegu on järel 10,7 miljonit.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.