• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksa firmade otsesed investeeringud kasvavad

    Otseste välisinvesteeringute üks eesmärk on analüütikute väitel uute turgude vallutamine, mis on näiteks iseloomulik Euroopa suurimale kindlustuskompaniile Allianz. Kuid see on ainult pool tõde, sest paljud tootjad otsivad lihtsalt Euroopa kalleima tööjõuga Saksamaale alternatiivi odavaks tootmiseks. Selle näiteks võib tuua elektroonikafirma Siemens, kes äsja otsustas kulutada 2,5 miljardit Saksa marka, et ehitada uus pooljuhtide tehas Põhja-Inglismaale, kus hakkab tööle tuhatkond inimest.
    Et Saksa firmade otsesed välisinvesteeringud on viimaste aastatega näidanud kasvutendentsi, on Saksa tööstuse föderatsiooni (BDI) esimees Hans-Olaf Henkel selle alusel väitnud, et viie aastaga on Saksamaalt välismaale kolinud 300 000 töökohta.
    Enam kui pool selle aasta kuue kuu 28miljardilisest investeeringust on läinud viide Lääne-Euroopa riiki, eriti Suurbritanniasse, kus Saksa firmad on kõige rohkem oma tegevust laiendanud sealse odavama tööjõu tõttu.
    Kui enamik Saksa firmasid ei taha avalikult tunnistada, et nad ekspordivad töökohti, siis terasekontsern Thyssen seda ei varja. Thyssen on viimasel ajal ära ostnud mitu Inglise metallitehast ja kinnitab, et samasuguste toodete valmistamine annab talle Saksamaal kahju ja Inglismaal kasumit.
    Nagu ütles panga IKB Deutsche Industriebank esindaja Gert Schmidt, jäävad Saksa välisinvesteeringud suureks ka edaspidi. Eelkõige kasvab nende vool odava tööjõuga Aasia ja Ida-Euroopa riikidesse. Kuigi Ida-Euroopas on Saksa investeeringud seni veel väikesed, kasvavad need stabiilselt ja järjepidevalt, kinnitas Schmidt. Ehkki ka investeeringud Saksamaale suurenesid esimesel poolaastal 277%, oli nende kogusumma suhteliselt väike -- 6,64 miljardit marka. 76% nendest kulus firmade teenindamiseks, st neile veondus- ja arvutiteenuste osutamiseks. FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.