Otseste välisinvesteeringute üks eesmärk on analüütikute väitel uute turgude vallutamine, mis on näiteks iseloomulik Euroopa suurimale kindlustuskompaniile Allianz. Kuid see on ainult pool tõde, sest paljud tootjad otsivad lihtsalt Euroopa kalleima tööjõuga Saksamaale alternatiivi odavaks tootmiseks. Selle näiteks võib tuua elektroonikafirma Siemens, kes äsja otsustas kulutada 2,5 miljardit Saksa marka, et ehitada uus pooljuhtide tehas Põhja-Inglismaale, kus hakkab tööle tuhatkond inimest.

Et Saksa firmade otsesed välisinvesteeringud on viimaste aastatega näidanud kasvutendentsi, on Saksa tööstuse föderatsiooni (BDI) esimees Hans-Olaf Henkel selle alusel väitnud, et viie aastaga on Saksamaalt välismaale kolinud 300 000 töökohta.

Enam kui pool selle aasta kuue kuu 28miljardilisest investeeringust on läinud viide Lääne-Euroopa riiki, eriti Suurbritanniasse, kus Saksa firmad on kõige rohkem oma tegevust laiendanud sealse odavama tööjõu tõttu.

Kui enamik Saksa firmasid ei taha avalikult tunnistada, et nad ekspordivad töökohti, siis terasekontsern Thyssen seda ei varja. Thyssen on viimasel ajal ära ostnud mitu Inglise metallitehast ja kinnitab, et samasuguste toodete valmistamine annab talle Saksamaal kahju ja Inglismaal kasumit.

Nagu ütles panga IKB Deutsche Industriebank esindaja Gert Schmidt, jäävad Saksa välisinvesteeringud suureks ka edaspidi. Eelkõige kasvab nende vool odava tööjõuga Aasia ja Ida-Euroopa riikidesse. Kuigi Ida-Euroopas on Saksa investeeringud seni veel väikesed, kasvavad need stabiilselt ja järjepidevalt, kinnitas Schmidt. Ehkki ka investeeringud Saksamaale suurenesid esimesel poolaastal 277%, oli nende kogusumma suhteliselt väike -- 6,64 miljardit marka. 76% nendest kulus firmade teenindamiseks, st neile veondus- ja arvutiteenuste osutamiseks. FT