9. november 1995
Jaga lugu:

Taanlased rajavad Eestis utiilitööstust

Eesti tapa- ja lihatööstuse vastavusse viimiseks Euroopa standarditega nähakse Taani pakutud ühisprojekti variandis ette utiilitehase ehitamist, kuhu tapatööstused saaksid tuua oma utiili ja surnud loomad.

Teatavasti ei tohi orgaanilisi jäätmeid ega surnud loomi matta, kohalikud tapatööstused on aga tänaseks amortiseerunud. See omakorda takistab võimalusi Eesti lihakombinaatide toodangut Euroopa Liidu riikidesse müüa.

Esialgse projekti kohaselt pakuvad taanlased Eestile 30 miljonit krooni, millest pool tuleks Taani riigilt, pool ühelt sealselt erafirmalt. Eesti riigil tuleks utiilitehase ehitamiseks leida 25 miljonit krooni. Järele jäävad 55 miljonit krooni laenataks rahvusvahelistelt pankadelt nelja-, seitsme- ja kümneprotsendilise intressiga.

Jäätmetehase ehitamiseks on soodsa asukoha välja pakkunud nii Paide kui Viljandi maakond.

Taanlased on Eestile põhimõtteliselt välja pakkunud ka teise, poole odavama projekti, kus ühtse utiilitööstuse rajamise asemel püütaks kaasajastada eri tööstuste endi utiilitöötlemine. Ühiselt loodaks aga koht surnud loomade tarvis.

Eesti lihaliidu tegevdirektori Ants Ergi sõnul puudub projekti käivitumiseks seni Eesti põllumajandusministeeriumi selge seisukoht. Ta märkis, et kuigi ideaalvariant on väga kallis, tasub see pikemas perspektiivis majanduslikult rohkem ära kui erinevate utiilitsehhide etapiti kaasajastamine.

Arvestades optimistliku prognoosiga, mille kohaselt kasvatatakse 1997. aastal Eestis miljon siga, toodetaks Ergi sõnul utiili aastas 40 000 tonni ringis. Kuna hetkel on sigade üldarv suurusjärgus 400 000, on ka jäätmete kogus poole väiksem.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Ruve ?ank lausus, et utiilitööstuse rajamise projektist ollakse ministeeriumis huvitatud, prognoositav investeering on aga Eestile liiga kallis.

«Lühiajalises perspektiivis olen projekti suhtes pessimistlik, kaugemas tulevikus ei saa seda aga välistada,» ütles ta.

?anki sõnul kardab Euroopa Liit enim teadmata päritolu ning kvaliteediga liha sissevoolu, mistõttu tuleks peamine tähelepanu tulevikuinvesteeringutes juhtida loomade märgistamisele ja analüüside sektori korrastamisele.

«Selge on see, et Euroopa Liidul on liha küll ning nad selgelt viivitavad,» kommenteeris ?ank argumenti, nagu ei impordiks Euroopa Liit Eestist liha siinse korrastamata utiliseerimisprotsessi tõttu. «Neil otsustatakse kõike vaid tugeva poliitilise surve mõjul,» lisas ta.

?ank ütles, et hetkel on utiilitööstuse projekt liiga varajane, kuna üheselt pole selged kõik lihatöötlejate omanikusuhted -- paljud suurtööstused võivad lähitulevikus kustuda ning nende asemele tekkida täiesti uued lihatöötlejad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum