ASi A.P.&CO juhatuse esimees Aarne Pajo ütles, et uue hoone ehitamisele kulutatavast summast saadakse ligi pool Eesti Ühispanga vahendusel maailmapanga laenuna, teine osa kaetakse oma vahenditest. «Esialgu toome uude hoonesse vana tööstuse seadmed, pidevalt hakkame masinaparki ka uuendama,» lausus ta.
Pajo sõnutsi võimaldab uus konservitööstus, mis vähemalt ehitusnõuete koha pealt peaks vastama ka Euroopa Liidu ettekirjutustele, praeguse 300 000 konservikarbi asemel väljastada 500 000 konservikarpi kuus.
Teise suurema lihakonservitootja Valga liha- ja konservitööstuse direktori Elmut Paaveli sõnul ei ole Valgas konservitööstusele suurt rõhku pandud. Kuigi konservitsehhi võimsus võimaldaks toota kuni miljon karpi kuus, pole sellest saadav tulusus vorstitootmisega võrreldav. Paavel lausus, et vaevalt konservisöömine eestlaste seas enam populaarne on, läände eksportida pole aga juba seetõttu mõtet, et meie toodangu hind on kõrgem. «Konservitööstus tasub end ära siis, kui tema rentaablus on vähemalt 15 protsenti, meil ulatub see umbes kümneni,» märkis ta. Valga liha- ja konservitööstuse käibest moodustab konservitsehh vaid 10 protsenti.
ASi A.P.&Co konservitööstus annab tööd 86 inimesele, uus hoone peaks juurde looma 30 töökohta. Aarne Pajo sõnul peatatakse uue tehase valmimise korral tootmine vanas hoones.
Seotud lood
USA NYSE ja Nasdaq börsid el kaubeldakse tuhande te aktsia tega, mistõttu kõige atraktiivsemate investeerimisvõimaluste leidmine võib olla keeruline.
Freedom24 analüütikud on põhjalikult turgu analüüsinud ja valinud välja kuus silmapaistvat ettevõtet.