12 november 1995

Registreeritud ainult neljandik hoonetest

«Võib-olla hakkame tulevikus, kui kehtestatakse kinnisvaramaks, rakendama ka sanktsioone,» kinnitas riikliku hooneregistri juhataja Ülo Eesmets. «Omanikule tuleme meelde tavaliselt alles siis, kui ta tahab oma vara müüa, pantida, kinkida või pärida -- kui ta vajab hooneregistri õiendit. Hooned tuleb registreerida ka erastamisprotsessis ning korteriühistute moodustamisel.»

Hooneregistris, mis moodustati 29. jaanuaril 1993 inventariseerimisbüroode baasil, on olemas hoonete tehnilised parameetreid ja nende heakorrastuse tase. Registrisse kantakse hoonete andmed pärast nende kasutusloa saamist ehitusjärelevalve ins-pektsioonist.

Nõukogude ajal kontrolliti eriti hoolikalt isiklikus valduses olevaid hooneid, kuid riigiomanduses olevate ehitiste inventariseerimine oli juhuslik.

Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja asetäitja Märt Ilusa sõnul on viimasel ajal probleeme valmistanud riigiomandi inventariseerimine ja legaliseerimine. «Eeskätt tänu erastamisele saame lõpuks ülevaate, mis kuskil kolhoosis või riiklikus tehases ning sõjaväeosas on kooskõlastamatult tehtud,» rääkis Ilus. «Kui hooneid ei suudeta normidega vastavusse viia, siis võib neid ees oodata isegi lammutamine.»

«Registrisse kandmine on väga lihtne, kui kõik dokumendid on olemas,» lisas Ülo Eesmets. «Kui aga hoone on ehitatud mitteõiguslikult, siis on see tülikas -- tuleb saada hoonekasutamise luba, mis on samuti praegu üks põhiprobleeme.»

Ehitusseaduse järgi tuleb riiklikus hooneregistris registreerida ümberehitused ja muud ehitised, mis on suuremad kui 12 ruutmeetrit. Ehitistel peab olema registrisse kandmiseks projekt ja kohaliku omavalitsuse luba.

Hetkel kuum