Naftajuhe ehitataks Luukase projekti järgi Loode-Venemaa tähtsaima naftatöötlemistehase Kiri?i ja Muuga sadama vahele. Luukas soovib, et terminaali haldajaks, kuhu suubub naftajuhe, saaks Pakterminal. Naftajuhtme ehituse korral võib kaugemas tulevikus Eestit läbida kuni 40 miljonit tonni toornaftat aastas.

Luukas loodab, et tema erainitsiatiivi tulemusena luuakse valitsuse transiidikomisjonis töögrupp, kes esitab oma ettekujutuse selles küsimuses. Muuga sadamast 485 kilomeetri kaugusel asuv Kiri?i on lähim punkt Venemaal, kus naftajuhe läheb edasi teistesse naftapiirkondadesse. Kiri?i naftatöötlemistehas töötab kümne miljoni tonnise võimsusega (maksimaalne 18 tonni).

Ligi miljard USA dollarit maksvat projekti finantseeritaks projekti kohaselt Venemaa välispankade kaudu. Naftajuhtme ehitus võib erinevatel hinnangutel võtta aega 2--3 aastat.

Venemaal on kõne all neli naftajuhtme vedamise varianti -- Muuga või Paldiski sadama, Porvoo, Ventspilsi või Primorski kaudu. Võimalus vedada naftajuhe läbi Eesti esitati Venemaa poolele alles hiljaaegu ja ta põhineb endise NSV Liidu riikliku plaanikomitee unustatud projektil. Naftajuhtme vedamine Eesti kaudu oleks Venemaale soodsam nii hinna kui geograafilise asukoha poolest.

Venemaa arvates võib Eesti naftajuhtme saamise nimel alandada oma transiiditariife, mis võiks mõjutada oluliselt naftaeksportijate valikut, kes on huvitatud Timano-Pet?orski osa suurendamisest Vene naftaekspordis. Venemaa 2000.--2005. aasta riiklikus arenguprogrammis oli kavas ehitada naftajuhe piki Soome lahe kallast. Kuna projekt oleks liiga kallis, otsitakse alternatiivseid variante.

Eesti valitsuse transiidikomisjoni nõuniku ja Venemaal suhteid omava akadeemiku Mihhail Bron?teini arvates on Eestil, vaatamata oma soodsamatele tingimustele võrreldes Läti ja Soomega, vähe võimalusi naftajuhet saada. «Venemaa sõlmis suvel nii Soome kui Lätiga kokkuleppe transiidimahu tõstmise suhtes,» lausus Bron?tein. «Soome kaudu on Venemaal plaanis tõsta transiidimahtu kaks korda ning ka läbi Ventspilsi on kavas suurendada transiidimahtu lähima 3--4 aasta jooksul samapalju. Kui need plaanid teostuvad ja Eesti ei suuda Venemaaga suhteid parandada, võib Eestit läbiva transiidi maht mõne aasta pärast väheneda kuni 40%.»

Aadu Luukase arvates on Eestil ?ansse naftajuhet saada alla 50%.

Eesti majandusringkondadele tuli Luukase ettepanek üllatusena. Kuigi naftajuhtme ehituse plaanidega oldi suhteliselt hästi kursis, ei peetud selle Eestisse rajamist reaalseks. «Sain sellest projektist teada alles ajakirjanduse vahendusel,» kinnitas RE Tallinna Sadam peadirektor Enn Sarap. «Ka meie master-plaanis ei ole torutranspordiga arvestatud.»

«Arvan, et me oleme pigem ajast maha jäänud,» rääkis Aadu Luukas. «Proovime teha veel kõik, mis võimalik, et ka Eestiga arvestataks. Kui komisjon ettepanekutega nõustub, võiks alustada projekti edasiarendamisel koostööd Vene poolega.»