Kaitsestruktuurid hädas oma ehituskonkurssidega

Ehituse võistupakkumise korraldamise komisjoni esimehe kantsler Robert Lepiksoni sõnul ei kukkunud konkurss läbi, sest asjast huvitatuid oli esialgu 41. Lõplikke pakkumusi laekus 11 ja tööde maksumus oli vahemikus 23,5 kuni 46,6 miljonit krooni. Lepiksoni sõnul oli minimaalne pakkumus tõenäoliselt bluff. ASilt EKE Nora telliti ka hinna ja töömahu kalkulatsioon, mille kohaselt oleks töö maksumuseks pidanud kujunema 30--35 miljonit krooni, rääkis Lepikson.

Tema sõnul tekkis põhiline vaidlus ehitajatega just selle üle, kas valitakse peatöövõtjat või projektijuhti. «Meie tahtsime asja teha võimalikult väikese peavaluga, kuid kahjuks läks teisiti,» lisas Lepikson. «Minu arvates oli dokumentatsioon täiesti piisav ja me oleme üritanud kõike teha võimalikult avalikult,» ütles ta. Ehitust plaanitakse finantseerida kaitseministeeriumi haldusalasse tulnud Vene sõjaväevara väljarentimisest saadava tulu arvel.

Kaitseministeeriumisse laekus võistupakkumise käigus mitu konkurssi kritiseerivat kirja nii ehitusettevõtetelt, ehitusettevõtjate liidust kui ka projektbüroode liidust. Kirjades selgitati, mida peab sisaldama võistupakkumise teade ja milline peab olema võistupakkumise dokumentatsioon.

Eesti ehitusettevõtete liidu tegevdirektori Ilmar Lingi sõnul ei vasta dokumentatsioon kehtivatele eeskirjadele. «Sellise dokumentatsiooni alusel pole võimalik pakkumusi teha ega neid hinnata,» ütles Link. Lingi sõnul oleks pidanud ministeerium eelkõige laskma valmis teha projekti ja seejärel oleks saanud korraldada korraliku võistupakkumise.

Lingi andmetel oli Enn Laansoo arhitektuuribüroost tellitud objekti projekt, kuid Enn Laansoo sõnul telliti neilt vaid lähteülesanne, millega võistupakkumisel osalenud ka tutvuda said.

Lingi hinnangul on võistupakkumise korraldamisel tegemist ebakompetentsusega.

Lingi sõnul tuleb võistupakkumise korraldamise määruse kohaselt teha avalikud eelarveliste asutuste pakkumised. Lepiksoni sõnul on ministeeriumi üldkontseptsiooni tekkinud muutusi, mille tõttu võidakse järgnevalt korraldada kinnine pakkumine, mida võimaldab ka eespool nimetatud määrus. Otseläbirääkimiste teel ehitaja otsimise põhjuseks tõi Lepikson hoone riikliku salastatuse.

Lõplikku seisukohta ehitaja leidmise võimalustest pole kaitseministeerium võtnud ning tõenäoliselt lükkub see ministeeriumi teiste probleemide tõttu tulevasse aastasse.

Link lisas, et kaitseministeeriumi pakkumine on vaid üks näide ebakompetentsusest ja ebatäpsusest ehituskonkursside korraldamisel ja praegu on see tellijate hulgas üsna levinud.

Kaitsepolitsei rikkus seadust ehitusfirmat valides Toompuiestee 3 asuva Kaitsepolitsei peakorteri 18--20 miljoni kroonise maksumusega kapitaalremondi teeb AS Estconde-E. Ehitusfirma valiti küll konkursi korras, kuid samas rikuti teiste konkursil osalejate hinnangul valitsuse kehtestatud määrust. Ehitusfirma leidmiseks kuulutati välja konkurss, millel osales üle viie ehitusfirma. Lõppvoorus olijaid oli ühe konkursil osaleja sõnul kolm: Wiklar, Harju Ehitus ja Estconde-E. Konkurss lõppes oktoobri lõpus ja võitjaks osutus Estconde-E, kuid võitja nime kaitsepolitsei teistele osalejatele ei avalikustanud.

Ühe konkursi kaotanud ehitusfirma juhi sõnul oli kaitsepolitseist saadud kirjalik vastus väga segane, kust võis välja lugeda vaid seda, et nende firma konkurssi ei võitnud.

EMV ehitusdirektori Peep Siitami sõnul ei täitnud kaitsepolitsei valitsuse määrust ehitustööde võistupakkumise korraldamise kohta, mis kehtestati 1993. aasta aprillis. Selle kohaselt peab eelarveliste asutuste ehituskonkursside pakkumused avatama kõigi pakkujate juuresolekul.

Estconde-E peadirektori asetäitja Rain Kvelli sõnul on firma seotud tellijaga konfidentsiaalsuslepingu alusel ja seetõttu ei saa ta ehitusega seonduvat kommenteerida.

Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl keeldus teatamast konkursi võitnud ehitusfirmat, viidates nende asutuse salastatusele. Samuti keeldus ta kommenteerimast ehituse eelarvega seonduvat.

Kaitsepolitsei pressinõuniku Helle Sagrise vahendusel saadud Pihli kommentaari kohaselt pole avalikkusel vaja üldse teada, kes hakkab maja remontima. Ta viitas salaluurele, kes võib ehitusfirmat teades saada nende maja ehitusomapära kohta liiga palju infot.

Ehitusfirmade andmetel oli isegi Ühendriikide saatkonna ehitanud Eesti firma avalikkusele teada, kuigi üksikud olulised turvalisust tagavad tööd tehti oma riigist tellitud firmade poolt.

Sagrise sõnul plaanitakse paari aasta jooksul remonti investeerida 18--20 miljonit krooni, mis saadakse eelarvelistest vahenditest. Käesoleva aasta lõpuni on riik maja ehituseks eraldanud viis miljonit krooni, ülejäänu loodetakse Sagrise sõnul saada vähemalt paari aasta jooksul.

Kui palju taotletakse vahendeid tulevaks aastaks, ei osanud Sagris öelda.