Laenu kättesaamisel on kõik vahendid õigustatud?

Kui tegemist on töötava ettevõtte lühiajalise laenuga, siis tavaliselt on pangal kasulik leida kompromiss, sest lühiajalised laenud on enamasti suhteliselt väikesed. Kui tegemist on töötava ettevõtte pikaajalise laenuga, siis on pangal mõttekam koos ettevõttega äriplaan uuesti läbi vaadata ja leida vastus, kas viga oli äriplaanis või on selle täitmist oluliselt mõjutanud mingisugused suured välistegurid. Kui tegemist on täiesti blufi peale antud laenuga, kus äriplaani nõrkust pangas omal ajal lihtsalt tähele ei pandud, on kõige kiirem variant anda asi kohtusse.

On olukordi, kus pangad teevad õieti, kui hakkavad kasutama erivahendeid. Ka minu raha on pangas. Kui kellelegi kolmandale antakse laenu, mõjutab see ka minu riski seal pangas. Eriti äärmuslikest meetoditest pankade poolt laenu tagasisaamiseks ei ole kuulnud.

Kui üldse laenamisest rääkida, siis tahaks, et riik kiiremini korraldaks maa erastamise, siis saaks maad laenu tagatiseks anda.Teine tagatistega seotud asi on valitsuse määrus, mis lõpetas kaheks aastaks ettevõtete vara ümberhindamise. Firmadel on palju vara hinnatud alla turuväärtuse. Pangale vara tagatiseks andes sõltub kõik sellest, kuidas kokkuleppele saadakse. Kas pank hindab vara turu- või bilansilise väärtusega, viimane on tavaliselt üsna väike.

Pangal tuleks raha kätte-saamiseks kasutada kõiki seaduslikke vahendeid.

Pankrot ei ole lahendus. Kui kuulutatakse välja firma pankrot, siis on võlausaldajatel kõige vähem lootust midagi tagasi saada, sest lõviosa, kusjuures esmajärjekorras, õgivad ära pankrotihaldurid. Minule isiklikult see pähe ei mahu. Esmajärjekorras peaks raha saama võlausaldajad, mitte pankrotihaldur. Mina otsiks muid teid. Kui on mingigi reaalne võimalus, et firma tegevuse jätkamise korral on lootus raha tagasi saada, siis valiksin selle variandi.

Arvan, et pangal ei ole õigust raha tagasisaamise eesmärgil luua varifirmasid või võtta firma juhtimine ja kogu äri endale, aga seda teed on üsna mitu panka läinud. Luuakse mingisugused tütar- või varifirmad ja lõpuks tuleb välja, et keegi ei suuda enam aru saada, mis seosed nende firmade vahel on, mis seosed on neil pangaga ja kuhu võlad on ära peidetud. Lõhnab pahasti ja kui paha lõhn juba küljes on, ei saa ka eesmärk enam õige olla.

Tuleks jälgida reegleid, mis on seadusega paika pandud. Aga vanasõnagi ütleb, et paragrahv on nii kõver sellepärast, et temast oleks võimalik mööda hiilida. Isiklikult arvan, et äri ei ole mitte äri kõigi vahenditega ja eesmärk ei pühitse abinõu, vaid äril on oma eetika ja ausus maksab ka midagi.