Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laevaremonditehase vara erastamine lükkus edasi

    Erastamisagentuuri erastamisüksuse direktor Priit Kongo ütles, et kõnealuse vara rendileping on sõlmitud NSV Liidu ajal 1989. aastal ühe tollase üleliidulise ametkonna ja rendilevõtja Balti laevaremonditehase (BLRT) vahel ning ettevõte tuli Eesti valdusse koos selle rendilepinguga. «Palusime riigikontrollil ja majandusministeeriumil veel kord kontrollida ja täpsustada selle rendilepingu juriidilist õigsust, kuna erastamisagentuuril ja agentuuri nõukogul on kahtlusi selles suhtes,» ütles Kongo, lisades, et eesmärk on siiski välja selgitada, kui palju on erastatavat riigivara BLRT kasutuses.
    Selle aasta lõpuks 300 miljoni kroonist käivet plaaniva Balti laevaremonditehase peadirektor Fjodor Berman ütles, et talle jääb täiesti arusaamatuks erastamisagentuuri nõukogu otsus ettevõtte kasutatava riigivara erastamise edasilükkamise kohta. «Me oleme erastamisse suhtunud väga tõsiselt, kaasates protsessi mitu tunnustatud väliseksperti ning teinud majanduslikest võimalustest ja perspektiividest lähtuva pakkumuse,» rääkis Berman.
    Ta teatas, et nüüd, mil juba ligi aasta on rendilepinguid uurinud ja erastamiseks valmistanud mitu komisjoni, kes pole leidnud midagi taunimisväärset, ei ole erastamise edasilükkamisel lähtutud majanduslikest printsiipidest.
    «Ma olen mitu korda püüdnud selgust saada, kas erastamisagentuuril on meie firma moodustamise kohta tekkinud mingeid küsimusi, kuid vastust ei ole ma saanud,» tõdes Berman, lisades, et ka praeguse edasilükkamise kohta ei ole BLRT-le selgitusi antud.
    Kongo sõnul lükati BLRT erastamine edasi ka põhjusel, et pakkumustes esitatud summad olid liiga väikesed.
    Berman märkis, et ilmselt peabki edasilükkamise põhjust otsima siit. «Meie pakkumuses oli objektiivselt hinnatud vara maksumust ja esitasime äriplaanis oma ettekujutuse vara edasise kasutamise kohta,» ütles ta. «Erastamisagentuuri läbirääkijad on vara hinnaks pakkunud summat, mida võiks maksta ehk kogu firma eest.»
    Bermani sõnul näitab see aga, et agentuuris ei suhtuta asjasse professionaalselt ega ettevõtte majandustegevuse järjepidevust arvestades. «Tahetakse konkurentsile vihjates meilt rohkem raha välja pressida,» ütles ta nördinult.
    Edasise tegevuse kohta ei osanud Berman midagi täpsustavat öelda, kuid märkis, et BLRT on praegu Euroopas tunnustatud firma ning jätkab oma tegevust metallkonstruktsioonide valmistamise ja laevaremondiga seotud tellimusi täites.
    Riigivarast ilmajäämine tähendab, et firma on sunnitud oma käivet laeva- ja rongiremondi arvel alandama ning töölisi vallndama, kuna riigivara on osaliselt seotud märgitud tootmisaladega.
    Kongo ei saanud praegu BLRT rendivara erastamise jätkumise kohta midagi öelda, kuna riigikontrollist ja majandusministeeriumist ei ole vastust saadud. Ta lisas, et kõnealuse vara vastu on suur huvi.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.