• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laevaremonditehase vara erastamine lükkus edasi

    Erastamisagentuuri erastamisüksuse direktor Priit Kongo ütles, et kõnealuse vara rendileping on sõlmitud NSV Liidu ajal 1989. aastal ühe tollase üleliidulise ametkonna ja rendilevõtja Balti laevaremonditehase (BLRT) vahel ning ettevõte tuli Eesti valdusse koos selle rendilepinguga. «Palusime riigikontrollil ja majandusministeeriumil veel kord kontrollida ja täpsustada selle rendilepingu juriidilist õigsust, kuna erastamisagentuuril ja agentuuri nõukogul on kahtlusi selles suhtes,» ütles Kongo, lisades, et eesmärk on siiski välja selgitada, kui palju on erastatavat riigivara BLRT kasutuses.
    Selle aasta lõpuks 300 miljoni kroonist käivet plaaniva Balti laevaremonditehase peadirektor Fjodor Berman ütles, et talle jääb täiesti arusaamatuks erastamisagentuuri nõukogu otsus ettevõtte kasutatava riigivara erastamise edasilükkamise kohta. «Me oleme erastamisse suhtunud väga tõsiselt, kaasates protsessi mitu tunnustatud väliseksperti ning teinud majanduslikest võimalustest ja perspektiividest lähtuva pakkumuse,» rääkis Berman.
    Ta teatas, et nüüd, mil juba ligi aasta on rendilepinguid uurinud ja erastamiseks valmistanud mitu komisjoni, kes pole leidnud midagi taunimisväärset, ei ole erastamise edasilükkamisel lähtutud majanduslikest printsiipidest.
    «Ma olen mitu korda püüdnud selgust saada, kas erastamisagentuuril on meie firma moodustamise kohta tekkinud mingeid küsimusi, kuid vastust ei ole ma saanud,» tõdes Berman, lisades, et ka praeguse edasilükkamise kohta ei ole BLRT-le selgitusi antud.
    Kongo sõnul lükati BLRT erastamine edasi ka põhjusel, et pakkumustes esitatud summad olid liiga väikesed.
    Berman märkis, et ilmselt peabki edasilükkamise põhjust otsima siit. «Meie pakkumuses oli objektiivselt hinnatud vara maksumust ja esitasime äriplaanis oma ettekujutuse vara edasise kasutamise kohta,» ütles ta. «Erastamisagentuuri läbirääkijad on vara hinnaks pakkunud summat, mida võiks maksta ehk kogu firma eest.»
    Bermani sõnul näitab see aga, et agentuuris ei suhtuta asjasse professionaalselt ega ettevõtte majandustegevuse järjepidevust arvestades. «Tahetakse konkurentsile vihjates meilt rohkem raha välja pressida,» ütles ta nördinult.
    Edasise tegevuse kohta ei osanud Berman midagi täpsustavat öelda, kuid märkis, et BLRT on praegu Euroopas tunnustatud firma ning jätkab oma tegevust metallkonstruktsioonide valmistamise ja laevaremondiga seotud tellimusi täites.
    Riigivarast ilmajäämine tähendab, et firma on sunnitud oma käivet laeva- ja rongiremondi arvel alandama ning töölisi vallndama, kuna riigivara on osaliselt seotud märgitud tootmisaladega.
    Kongo ei saanud praegu BLRT rendivara erastamise jätkumise kohta midagi öelda, kuna riigikontrollist ja majandusministeeriumist ei ole vastust saadud. Ta lisas, et kõnealuse vara vastu on suur huvi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).