Erastamisagentuuri erastamisüksuse direktor Priit Kongo ütles, et kõnealuse vara rendileping on sõlmitud NSV Liidu ajal 1989. aastal ühe tollase üleliidulise ametkonna ja rendilevõtja Balti laevaremonditehase (BLRT) vahel ning ettevõte tuli Eesti valdusse koos selle rendilepinguga. «Palusime riigikontrollil ja majandusministeeriumil veel kord kontrollida ja täpsustada selle rendilepingu juriidilist õigsust, kuna erastamisagentuuril ja agentuuri nõukogul on kahtlusi selles suhtes,» ütles Kongo, lisades, et eesmärk on siiski välja selgitada, kui palju on erastatavat riigivara BLRT kasutuses.

Selle aasta lõpuks 300 miljoni kroonist käivet plaaniva Balti laevaremonditehase peadirektor Fjodor Berman ütles, et talle jääb täiesti arusaamatuks erastamisagentuuri nõukogu otsus ettevõtte kasutatava riigivara erastamise edasilükkamise kohta. «Me oleme erastamisse suhtunud väga tõsiselt, kaasates protsessi mitu tunnustatud väliseksperti ning teinud majanduslikest võimalustest ja perspektiividest lähtuva pakkumuse,» rääkis Berman.

Ta teatas, et nüüd, mil juba ligi aasta on rendilepinguid uurinud ja erastamiseks valmistanud mitu komisjoni, kes pole leidnud midagi taunimisväärset, ei ole erastamise edasilükkamisel lähtutud majanduslikest printsiipidest.

«Ma olen mitu korda püüdnud selgust saada, kas erastamisagentuuril on meie firma moodustamise kohta tekkinud mingeid küsimusi, kuid vastust ei ole ma saanud,» tõdes Berman, lisades, et ka praeguse edasilükkamise kohta ei ole BLRT-le selgitusi antud.

Kongo sõnul lükati BLRT erastamine edasi ka põhjusel, et pakkumustes esitatud summad olid liiga väikesed.

Berman märkis, et ilmselt peabki edasilükkamise põhjust otsima siit. «Meie pakkumuses oli objektiivselt hinnatud vara maksumust ja esitasime äriplaanis oma ettekujutuse vara edasise kasutamise kohta,» ütles ta. «Erastamisagentuuri läbirääkijad on vara hinnaks pakkunud summat, mida võiks maksta ehk kogu firma eest.»

Bermani sõnul näitab see aga, et agentuuris ei suhtuta asjasse professionaalselt ega ettevõtte majandustegevuse järjepidevust arvestades. «Tahetakse konkurentsile vihjates meilt rohkem raha välja pressida,» ütles ta nördinult.

Edasise tegevuse kohta ei osanud Berman midagi täpsustavat öelda, kuid märkis, et BLRT on praegu Euroopas tunnustatud firma ning jätkab oma tegevust metallkonstruktsioonide valmistamise ja laevaremondiga seotud tellimusi täites.

Riigivarast ilmajäämine tähendab, et firma on sunnitud oma käivet laeva- ja rongiremondi arvel alandama ning töölisi vallndama, kuna riigivara on osaliselt seotud märgitud tootmisaladega.

Kongo ei saanud praegu BLRT rendivara erastamise jätkumise kohta midagi öelda, kuna riigikontrollist ja majandusministeeriumist ei ole vastust saadud. Ta lisas, et kõnealuse vara vastu on suur huvi.