• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    NIB kahekordistab Balti riikide investeerimislaene

    Alates 1992. aastast on Balti riikides finantseeritud väikeste ja keskmiste firmade arengut Balti investeerimisprogrammi kaudu, milles NIBi osakaal algetapil oli 30 miljonit ECUd. Raha oli mõeldud ettevõtluslaenudeks ja riskikapitaliks ning seda on jagatud Balti investeerimispankade kaudu.
    Ka edaspidi jätkub finantseerimine põhiliselt nende pankade kaudu, millele lisandub otsene infrastruktuuride uuendamise rahastamine, milleks hangitakse riiklik garantii, ütles NIBi asetegevdirektor Erkki Karmila.
    Seni on NIBi kaudu Balti riikidesse läinud 30 miljonit ECUd projektidele, mis on teoks saanud koostöös Põhjamaade firmadega.
    Karmila hinnangul on Põhjamaadest tulnud investeeringud aidanud oluliselt kaasa Balti riikides turumajanduse aluse loomisele, kuna kohapeal riskikapitali peaaegu ei ole ning laenud on nii lühiajalised, et ei sobi seetõttu hästi investeeringuteks.
    Peale rahaabi on Põhjamaad andnud Balti riikidele tehnilist abi viie miljoni ECU eest. Rahvuslikele investeerimispankadele antakse abi veel 3,3 miljoni ECU eest.
    1999. aastani kestvas Balti investeerimisprogrammis osalevad peale NIBi veel Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank (EBRD) ning Põhjamaade fond NOPEF. Programmi esimese etapi väärtus oli 105 miljonit ECUd ja teise etapi oma ligi 70 miljonit ECUd.
    Äsjasel Põhjamaade nõukogu istungil otsustati nende riikide ja Baltimaade rahandusministrite ühisnõupidamisel, et Põhjamaade investeeringuid jätkatakse ja suurendatakse. KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Lepinguga salatsev KredEx rikkus reegleid ja andis Porto Francole liiga vabad käed
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.