Aidu põlevkivi tuleb Kiviterile kallim

Aidu karjäär ehitati ainult energeetilise põlevkivi tootmiseks. Rikastusvabriku ehitamist põhjendati vajadusega tõsta energeetilise põlevkivi kütteväärtust ja vähendada transpordikulutusi elektrijaamadeni. Kuna Aidu karjäär on kõige läänepoolsem põlevkivitootmisettevõte, siis oli täiesti loomulik, et sealt hakati tarnima põlevkivi kõige läänepoolsemaile tarbijaile -- Kundasse ja Kiviõlisse, Aidu põlevkivi oli tsemenditootjaile kõige sobilikum vähese magneesiumisisalduse tõttu.

Kahjuks on tehnoloogilise tükipõlevkivi väljatulek Aidu karjääris vaid ligikaudu 30% ja kui Kunda ning Kiviõli tehased töötavad suurema koormusega, siis rikastatud põlevkivi kogu nende tarbimise rahuldamiseks ei jätku. On aga ette tulnud ka vastupidist, st Aidu tükipõlevkivi ülejääki, kuid millegipärast on Kiviter seni sellistest tarnetest alati püüdnud ära öelda.

Peamine põhjus ongi see, et Aidu kivi tuleb riigi raudtee kasutamise veotasu arvestades Kohtla-Järvel Kiviterile tunduvalt kallimalt kätte. Ühe 67tonnise põlevkivivaguni vedu riigi raudteel Püssi jaamast Kohtla jaama maksab 687x 1,18 krooni ja sellele lisanduvad veel veokulud Kohtla jaamast Kiviteri tsehhideni (umbes 15 senti 1 t/km kohta), mis teeb 50 krooni vaguni kohta. Seega läheb põlevkivi vedu Aidust Kohtla-Järvele Kiviterile täiendavalt maksma ca 850 krooni vaguni kohta ehk ligikaudu 12 krooni iga tonni eest. Eesti Põlevkivi vagunitega oleks vedu samal marsruudil 10 krooni tonni eest.

Kui Aidu karjäär läheb Eesti Põlevkivi koosseisust välja, siis lisandub veokuludele veel tasu vagunite veo eest karjäärist Püssi jaama, mis on praegu lihtsalt põlevkivi hinnas juba arvestatud. Hetkel saab Kiviter Eesti Põlevkivi kaevandustest veetava põlevkivi ilma lisatasuta, st põlevkivi hinnas on meil vagunitega otse tarbijateni veetava põlevkivi veokulud juba arvestatud.

Ebatäpne on akadeemik Ilmar Öpiku väide 10. novembri Äripäevas, et Aidu karjäär asub sisuliselt Kiviteri õuel. Aidust Kiviterini (Kohtla-Järvel) on 19 km, Jõhvi taga asuvast Viru kaevandusest aga 18 km.

Loomulikult on õige, et õlivabrik ja tsemenditehas töötavad aasta läbi ühtlasemalt (kuigi vahe üksikute kuude tarbimise vahel on ulatunud 20 protsendini). Nad on kaevuritele muidugi paremad tarbijad kui üle kahe korra oma koormust muutev Eesti Energia, aga samal ajal ei saa me ka unustada, et rikastatud kõrge kütteväärtusega tehnoloogilise tükipõlevkivi ühe tonni tootmine on üle viie krooni kallim kui madala kütteväärtusega energeetilise peenpõlevkivi tootmine.

Müügihindadega on aga valitsuse otsusel hoopis vastupidine lugu -- head kaupa müüakse odavamini ja madalama kvaliteediga kaupa energeetikutele kallimalt. Seega Kiviteri doteeritakse.

Õlitootmist Eestimaal tuleb siiski esialgu jätkata, see on strateegiliselt tähtis. Küllap aga tuleks rohkem otsida ka õlitootmise efektiivsuse parandamise võimalusi ja vähem loota doteerimisele. Miks õlitootjad pole maailmaturul võimelised läbi lööma, kui samal toorainel toodetav elektrienergia seda veel mitmekordse varuga on teinud? Miks otsida probleemi tooraine tootjais? Võib-olla on viga hoopis sekundaarne ja sellisele (väga reostuserohkele) tehnoloogiale pole üldse mõtet hinge sisse puhuda?

Kiviteri ja Eesti Põlevkivi puhul on tegemist äripartneritega nii praegu kui tulevikus. Ei rahulda ju Aidu põlevkivitoodang sugugi kogu Kiviteri vajadusi ega saa neid ka tulevikus rahuldada. Lootus saada Aidust kaks korda rohkem praeguse kvaliteediga tehnoloogilist tükipõlevkivi on üpris utoopiline ja näitab asjatundmatust. Maa seest ei saa võtta paremat ja rohkemat, kui sinna loodus on aegade jooksul talletanud. Ei saa seda teha ka Aidu karjääris, sest toodetava põlevkivi hulga, sordilisuse ja kvaliteedi summaarse bilansi määravad maapõues oleva põlevkivikihi omadused. Aidu karjäär (või Kiviter) peab ka edaspidi oma energeetilise põlevkivi idapoolsetesse elektrijaamadesse vedama, nagu seda tehakse praegugi. Aidu karjääri üleandmine Kiviterile ja Kunda Tehastele toob kindlasti kaasa põlevkivi hinna tõusu Eesti Põlevkivis, sest Aidus on põlevkivi tootmine odavam kui riigiettevõttes keskmiselt.

Ma ei näe põhjust, miks Aidu karjääri üleandmisest tekkiva põlevkivi ja elektri hinnatõusu peaksid kinni maksma kõik energiatarbijad, kui aastas umbes 30 miljonit lisakasumit läheb väikese äriringkonna kukrusse.