Erastamisjääkide haldamisel taastas riik Elumaja monopoli

Auvuse endised juhid on kindlad, et nende ettevõtte loomine oli vaid erastamisagentuuri sundkäik. Majandusministeeriumi alluvusse kuulunud Elumaja ei nõustunud tihti erastamisel ülejäävaid halvemas seisukorras maju oma bilanssi võtma. «Oli vaja luua paralleelstruktuur, kes võtaks üle kõik elumajad -- paremad ja halvemad,» lausub endine Auvuse juhatuse esimees ja erastamisagentuuri erastamisüksuse direktor Priit Kongo. Tema väitel tekitas ettevõtete taasühendamine vastakaid arvamusi. Ettevõtete ühendamisotsus võeti erastamisagentuuri nõukogus augustis vastu häälte suhtega 5:4.

«Minu arvates ei pidanud Auvust Elumajaga ühendama,» leiab üks hääletusel osalenuid, erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet. Tema sõnul on raske ühendamisele muud põhjendust leida kui majandusministeeriumi soov kokku hoida kahe paralleelstruktuuri ülalhoidmise kulusid.

Likvideeritud ettevõtte endine direktor Peep Ratas nendib kahetsusega, et ühendamise põhjendusena tuuakse välja Auvuse ja Elumaja teineteise dubleerimine. «Erastamisagentuuri poolt vaadatuna oli probleem ju selles, et Elumaja hakkas tegema, mida ise tahtis, ja ei olnud enam juhitav,» ütleb Ratas. Tema arvates hakkas erastamisagentuuri loodud Auvus lihtsalt piirama majandusministeeriumi ettevõtete valdusgrupi mõjuvõimu ja seetõttu tuli ta uuesti likvideerida. «Majanduslikku põhjendust pole ühendamisel kunagi olnud. Viidatud on lihtsalt majandusministri soovile kui vääramatule jõule,» lausub Ratas.

Eelmise majandusministri Liina Tõnissoni sõnul otsustati ühes valdkonnas tegutsevad ettevõtted lihtsalt kokku viia. «Kahtlemata on otstarbekam hoida niisugune tegevusvaldkond majandusministeeriumi valitsemisalas, kes peabki tegelema riigivara haldamisega. Erastamisagentuuri põhieesmärk on ju ainult müüa,» selgitab Tõnisson. See, et tekkinud ettevõtte nimi on Elumaja, on täiesti juhus, lisab ta.

Vaatamata Tõnissoni väitele jäi lisaks endise nime säilimisele ühendatud ettevõttesse ka Elumaja kaader. Lahkuma pidi vaid tegevdirektor Toivo Külaviir, kes on riigikontrolli ja tolleaegse majandusministri arvates vastutav ettevõttes valitsenud segaduste eest.

Riigikontrolli aktist selgub, et Elumajal puudus tegelikult korralik raamatupidamine. Segadus valitses ettevõtte põhivara, tütarfirmade aktsiate omamise, ülevõetud vara arvelevõtmise osas ja rendilepingute kajastamises. Puudulik oli ka raamatupidamise sise-eeskiri ning valesti oli vormistatud mitmeid raamatupidamisdokumente. «Elumajas puudus raamatupidamine,» võtab riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs kirjeldatu kokku.

Kuigi Külaviir püüab oma selgitustes näidata ettevõtte finantstegevuses ja raamatupidamisarvestuses valitsenud segaduste eest vastutajana Elumaja finantsdirektorit Veigo Kella, kes pidi töölepingu järgi korraldama ka raamatupidamist, ei vabasta see riigikontrolli arvates ettevõtte tippjuhti vastutusest.

Elumaja tegevdirektori kohusetäitja Tiit Griffeli kinnitusel on praeguseks raamatupidamine korda seatud ja läbinud ka Price Waterhouse'i audiitorkontrolli.

Elumaja kontrollimise käigus pidas riigikontroll vajalikuks heita pilk ka ettevõtte sajaprotsendilisele tütarfirmale Kristeks. Viimase äriidee oli tuua Elumajale tulu erastamisväärtpaberitega (EVP) spekuleerimisest, st nende laenamisest ning kallimalt edasimüümisest.

Tehingute läbiviimiseks kasutas Kristeks Ühispangas avatud EVP-kontot eritunnusega J, mida erastamisseaduse järgi võib omada ainult erastamise õigustatud subjekt. Kristeks taoliste subjektide hulka ei kuulu. J-konto avamine osutus võimalikuks seetõttu, et Elumaja ei teatanud ostetud ASi Kristeks omandivormi muutumisest ettevõteteregistrile.

Samas esitas rahandusministeerium järelepärimise ka Ühispangale. Viimane saatis ministeeriumile dokumendid, millest nähtub, et Kristeks taotles konto avamist eritunnusega E3 (erastamise korraldaja või eluruumide erastamise kohustatud subjekti tunnus). Külaviir on riigikontrollile antud seletuses kinnitanud, et Kristeks pole kunagi soovinud avada kontot eritunnusega E3, kuna sellele arvele laekuvate EVP- kroonidega spekuleerimine on keelatud.

Lähemal tutvumisel konto avamiseks esitatud avaldusega selgus, et avalduse eritunnuse lahtris on konto tunnus J kaetud valge korrektuurvärviga ning E3 on lahtrisse juurde kirjutatud. «Mingi pangatöötaja võib minu esitatud dokumendi üle värvida ja sinna ise juurde kirjutada,» on Olav Lüüs nördinud käitumisest pangas. Riigikontrolli aktis antakse panga tegevusele ühene hinnang -- pangadokumenti on võltsitud.

Riigikontroll on leidnud ka, et Külaviir on Kristeksi kaudu arendanud tegevust, mida võib käsitleda katsena kasutada ametikohaga kaasnevaid volitusi korruptiivse tulu saamiseks. Sellist võimalust nähti kahe miljoni EVP- krooni laenamisel ASile Baltred tagatisena saadud 100 000 krooni deponeerimises Külaviiru isiklikule arvele. Raamatupidamises see ei kajastu. Külaviiru kinnitusel on deponeeritud summa tagastatud, seega pole tema tehingust otsest kasu saanud. Olav Lüüsi väitel tehti seda aga alles pärast tehingu avastamist riigikontrolli poolt. «Ei saa välistada, et see tagatis oli tegelikult tasu EVPde eest,» kahtleb Lüüs.

Praeguseks on Kristeksi majandustegevus peatunud. Tiit Griffeli väitel on Elumaja juhatus hiljuti teinud otsuse kõik Kristeksi aktsiad võõrandada. Hinnaks pakuti Kristeksi kontol olevate EVPde tegelikku turuväärtust. Praegu on sellel kontol ligikaudu 22 000 aastat ehk 6,5 miljonit EVP-krooni.

Ülalpool kirjeldatud suuremad möödalaskmised on vaid osa riigikontrolli aktis väljatoodud RASi Elumaja eksimustest. «Nii suures ettevõttes ei tohiks sellist segadust lubada,» kommenteerib Lüüs suvist kontrollreidi.

Selle taustal on imelik, et erastamisagentuuri nõukogu otsustas ettevõtete ühendamisel alles jätta Elumaja. «Täiesti õige, et Elumajas oli palju seadusevastast, kuid direktor kaotas ka oma koha,» leiab Liina Tõnisson. Tema sõnade kohaselt ei saa oktoobris lõpetatud ettevõtete ühendamist seostada riigikontrolli avastusretkega. Samas näitab Elumajas juhtunu tema sõnul, kuivõrd raske valdkonnaga on tegemist.

«Auvuses toimunut pole riigikontroll lihtsalt veel tuvastanud, kuid ega sealgi kord majas olnud,» teab Tõnisson. Seda oli põhjalikult arutatud enne ühendamisotsuse tegemist erastamisagentuuri nõukogus ning Tõnisson soovitas siinkirjutajal tutvuda istungi protokolliga. Paraku leidis erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet, et koosoleku protokolle pole kombeks avaldada. Ta kinnitas aga, et nõukogu istungil vaieldi ainult kompensatsioonide üle, mida Auvuse juhatus oli vallandamise puhul ette näinud juhtivtöötajatele, tegevdirektorile ja raamatupidajale.

Vaatamata sellele, et Tõnissoni kinnitusel on tegemist raske valdkonnaga ja endise Elumaja tegevdirektori Toivo Külaviiru materjalid on Tõnissoni ministriks oleku ajal mitmel korral palutud edasi anda majanduspolitseile, on uue direktori leidmiseks välja kuulutatud konkursile laekunud 12 avaldust. Komisjon oleks nende hulgast pidanud oma valiku tegema teisipäevaks, kuid avalduste rohkuse tõttu on majandusminister Andres Lipstok pikendanud tähtaega novembri lõpuni.

Praegu valmistutakse riigikontrollis Olav Lüüsi kinnitusel uurima ka RASi Auvus väidetavaid musti tegusid. Samas lausub Lüüs, et pole tõenäoline, et eluruumide erastamine võiks ka allesjäänud firmale kunagi tulutoovaks ettevõtmiseks kujuneda. Kuna riikliku aktsiaseltsi eksisteerimine on võimalik vaid riigi finantseerimisel, tuleks majandusministeeriumil läbi vaadata küsimus RASi Elumaja tegevuse jätkamisest ettevõttena, ütleb Lüüs.

Elumaja eelmise aasta kahjum oli ligi kolm miljonit krooni. Praeguseks on Elumaja üle võtnud 117 miljoni krooni eest erastatavate ettevõtete vara.