Esialgse eelnõu kohaselt muutuks ka fondi õiguslik staatus ning ta läheks välja rahandusministeeriumi haldusalast.

Praegu on Hüvitusfond rahandusministeeriumi haldusalas olev kasumit taotlev majandusorganisatsioon krediidiasutuse õigustes. Eelnõu põhjal saaks Hüvitusfondist avalik-õiguslik juriidiline isik.

Peamised eelnõuga väljapakutud muudatused puudutavad fondi juhtimisorganite staatust, pädevust ja töökorraldust, muutes neid täpsemaks.

Rahandusministeeriumi omandireformitalituse osakonna juhataja Veiko Tali ütlust mööda soovitakse valminud seaduse eelnõuga teha muudatus, mille kohaselt Hüvitusfond tegutseb selle obligatsiooni omanike huvides. Muudatustes on tema sõnade kohaselt arvesse võetud investeerimisfondide tegevust sätestavaid piiranguid ja eeskujuks võetud nende tegevust reguleerivad õigusaktid.

Näiteks kehtestataks pärast soovitatud muudatuste tegemist fondi investeeringute suhtes 15protsendiline diversifitseerimise piirang ja tagatiste andmise keeld.

Tali sõnul tuli initsiatiiv seaduse muutmise kohta Hüvitusfondi tegevjuhtkonnalt, mitte mõnelt poliitiliselt rühmituselt.

Hüvitusfondi pressiesindaja Allan Sombri möönis, et esmane initsiatiiv seadusesse muudatuste tegemiseks tuli tõepoolest fondi tegevjuhtkonnalt.

Tema sõnul reguleerib fondi tegevust praegu Hüvitusfondi seadus ja põhikiri ning nende mõnede punktide vahel on ebakõla.

Kavandatav eelnõu peaks valitsusse jõudma uuesti kahe nädala pärast.

Neljapäeval katkestati riigikogus avalikkuses poleemikat põhjustanud Hüvitusfondi nõukogu koosseisu muutmise otsuse eelnõu arutamine. Ettepanek selleks tuli majanduskomisjonilt pärast seda, kui Isamaa ja ERSP fraktsiooni esimees Mart Laar tegi ettepaneku asendada tulevase nõukogu ühe liikmena väljapakutud Siiri Oviir uuest koosseisust esialgse kava järgi välja jääva praeguse Hüvitusfondi nõukogu esimehe Tiit Argega.

Majanduskomisjoni aseesimehe Mati Meose sõnul tulenes eelnõu katkestamine protseduurilisest menetlusest ja see peaks uuesti riigikogus arutusele tulema pärast 5. detsembrit.

Tiit Arge sõnul pärsib koonderakonna ja maarahva ühenduse algatatud eelnõust tekkinud ebamäärasus Hüvitusfondi nõukogu praegust tööd ning häirib kaudselt ka fondi tööd.

Majanduskomisjoni esimees Tiit Made on varem kinnitanud, et Hüvitusfond on magus pala, kuna tegemist on Eesti ühe suurema finantsinstitutsiooniga.

Esialgse eelnõu järgi hakkaksid Hüvitusfondi nõukogusse tulevikus kuuluma riigikogu liikmed Vahur Glaase (koonderakond), Raoul Üksvärav (perede ja pensionäride liit), Jürgen Ligi (reformierakond), Eiki Nestor (mõõdukad) ja Siiri Oviir (keskfraktsioon) ning Eesti Panga peaspetsialist Andrus Alber ja rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Veiko Tali.