• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus loob Hüvitusfondile senisest soodsamat seadust

    Esialgse eelnõu kohaselt muutuks ka fondi õiguslik staatus ning ta läheks välja rahandusministeeriumi haldusalast.
    Praegu on Hüvitusfond rahandusministeeriumi haldusalas olev kasumit taotlev majandusorganisatsioon krediidiasutuse õigustes. Eelnõu põhjal saaks Hüvitusfondist avalik-õiguslik juriidiline isik.
    Peamised eelnõuga väljapakutud muudatused puudutavad fondi juhtimisorganite staatust, pädevust ja töökorraldust, muutes neid täpsemaks.
    Rahandusministeeriumi omandireformitalituse osakonna juhataja Veiko Tali ütlust mööda soovitakse valminud seaduse eelnõuga teha muudatus, mille kohaselt Hüvitusfond tegutseb selle obligatsiooni omanike huvides. Muudatustes on tema sõnade kohaselt arvesse võetud investeerimisfondide tegevust sätestavaid piiranguid ja eeskujuks võetud nende tegevust reguleerivad õigusaktid.
    Näiteks kehtestataks pärast soovitatud muudatuste tegemist fondi investeeringute suhtes 15protsendiline diversifitseerimise piirang ja tagatiste andmise keeld.
    Tali sõnul tuli initsiatiiv seaduse muutmise kohta Hüvitusfondi tegevjuhtkonnalt, mitte mõnelt poliitiliselt rühmituselt.
    Hüvitusfondi pressiesindaja Allan Sombri möönis, et esmane initsiatiiv seadusesse muudatuste tegemiseks tuli tõepoolest fondi tegevjuhtkonnalt.
    Tema sõnul reguleerib fondi tegevust praegu Hüvitusfondi seadus ja põhikiri ning nende mõnede punktide vahel on ebakõla.
    Kavandatav eelnõu peaks valitsusse jõudma uuesti kahe nädala pärast.
    Neljapäeval katkestati riigikogus avalikkuses poleemikat põhjustanud Hüvitusfondi nõukogu koosseisu muutmise otsuse eelnõu arutamine. Ettepanek selleks tuli majanduskomisjonilt pärast seda, kui Isamaa ja ERSP fraktsiooni esimees Mart Laar tegi ettepaneku asendada tulevase nõukogu ühe liikmena väljapakutud Siiri Oviir uuest koosseisust esialgse kava järgi välja jääva praeguse Hüvitusfondi nõukogu esimehe Tiit Argega.
    Majanduskomisjoni aseesimehe Mati Meose sõnul tulenes eelnõu katkestamine protseduurilisest menetlusest ja see peaks uuesti riigikogus arutusele tulema pärast 5. detsembrit.
    Tiit Arge sõnul pärsib koonderakonna ja maarahva ühenduse algatatud eelnõust tekkinud ebamäärasus Hüvitusfondi nõukogu praegust tööd ning häirib kaudselt ka fondi tööd.
    Majanduskomisjoni esimees Tiit Made on varem kinnitanud, et Hüvitusfond on magus pala, kuna tegemist on Eesti ühe suurema finantsinstitutsiooniga.
    Esialgse eelnõu järgi hakkaksid Hüvitusfondi nõukogusse tulevikus kuuluma riigikogu liikmed Vahur Glaase (koonderakond), Raoul Üksvärav (perede ja pensionäride liit), Jürgen Ligi (reformierakond), Eiki Nestor (mõõdukad) ja Siiri Oviir (keskfraktsioon) ning Eesti Panga peaspetsialist Andrus Alber ja rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Veiko Tali.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).