• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jaapani elektritootjad raha kokkuhoiule ei mõtle

    Jaapanis on maailma kõrgeimad elektrienergia tariifid ja see on põhjustatud kütuse- ja elektritootmissektori tihedast reguleeritusest. Tööstuselektri hind on Jaapanis umbes 1,60 kr/KWh (USAs umbes 0,78 kr/KWh).
    Praegu teeb Jaapani rahvusvahelise kaubanduse ja tööstuse ministeerium (MITI) ettevalmistusi nafta- ja elektrienergiasektori dereguleerimiseks. Järgmise aasta aprillist võivad ettevõtted otse importida töödeldud naftasaadusi. Samas karmistuvad keskkonnaalased nõudmised naftatoodete suhtes, mis tähendab olulist piirangut importtoodangule. Praegu on Jaapan töödeldud naftasaaduste impordi keelustanud eesmärgiga luua ise sellealane tööstusharu. Toornaftast imporditakse 99,6%.
    Tokios asub maailma suurim erasektorile kuuluv elektrienergia tootja Tokyo Electric Power Company (TEPC). Vaatamata sellele, et Jaapani ettevõtted kannatavad tugeva jeeni all ning võitlevad majandusliku allakäiguga, on TEPC saamas üheks Jaapani edukamaks ettevõtteks. Selle käive eelmisel rahandusaastal, mis lõppes käesoleva aasta märtsis, oli 4,98 triljonit jeeni (umbes 547 mld krooni) ning maksude-eelne kasum 209 miljardit jeeni ( 23 mld krooni).
    Elektrienergiat tootvate ettevõtete juhid Ameerikas ja Inglismaal imestavad TEPC kulukate projektide (ekstensiivsed tuumaprojektid ning uurimused jõevee soojuse kasutamisest elektrienergia genereerimiseks) ning üliaktiivse elektrijaamade hooldusprogrammi üle. Nad leiavad, et väljendatuna dollarites on Jaapani elektrienergia hind tõesti kõrge. Arvestades jaapanlaste ostuvõimet, on hind aga suhteliselt normaalne.
    Teine põhjus, miks TEPC pole võimeline tootma odavat elektrienergiat, on vajadus teha pidevalt mahukaid investeeringuid, et tulla toime kasvava nõudluse ning selle iseärasustega.
    Suvel lülitavad jaapanlased sisse miljonid õhukonditsioneerid, mille tagajärjeks on tipp- ja tavaperioodi suur vahe elektrienergia tarbimises. Et vastu pidada suurtele koormustele, peab TEPC ehitama jaamu, mis töötavad hooajati. See aga tähendab suuri kulusid.
    Ka teised Jaapani elektritootjad on kokkuhoiule küllaltki tagasihoidlikku tähelepanu osutanud. Alates 1980. aastast on toorme (nafta) hind langenud, kuid kõik teised kulud on suurenenud kiiremini kui nõudlus elektrienergia järele.
    Inglismaal soosib riik elektrienergia eratootjate kulude vähendamist. Seal määrab riik elektri hinna viieks aastaks, lubades tootjatele jätta kogu kasumi, mis nad selle perioodi vältel saavad. Jaapanis peab MITI igal aastal tootjatega investeeringute suuruse üle nõu ning määrab siis sellise elektrienergia hinna, mis jätab tootjatele «õiglase» kasumi. Mida suurem investeering, seda suurem kasum.
    MITI on muutnud oma tegevust karmimaks. Järgmisel aastal seab ta elektrienergia tootjatele kulude kontrollkriteeriumid, mida kõik regionaalsed elektrienergia tootjad peavad täitma.
    Tasapisi peavad elektrienergia tootjad harjuma konkurentsiga. Praegu on kümne tootja käes sisuline monopol nii elektrienergia tootmise kui tarnimise alal. Hiljutine seaduse muudatus lubab ka teistel ettevõtetel teha pakkumusi elektrienergia tootmiseks.
    Deregulatsioon praegusel kujul tundub olevat kujundatud tootjate elu kergendamiseks. Lääne elektrienergia tootjad, kes soovivad pääseda Jaapani turule, kardavad, et TEPC ning teised analoogid soovivad sõlmida lepingud ainult nõudluse kõrgperioodiks. See teeks elektrijaamade ehitamise äärmiselt ebaökonoomseks.
    TEPC juhid tunnevad praegusest olukorrast täielikku rahuldust. Nende sõnul ei pea nad järgmise viie aasta jooksul vallandama ühtegi oma 43 000 töötajast. Kulude kärpimisele minnakse järk-järgult. Tasapisi hakatakse seadmeid ostma odavamatelt välismaistelt varustajatelt. Umbes 3000 inimest, kes praegu töötavad TEPC peakontorites, saavad endale uue töökoha harukontoris.
    © The Economist Newspaper Limited., London, 1995Refereerinud Asso Lankots
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).