Kolmandik Eesti riigi teraviljareservist müüki

Arvestades maailma teraviljadefitsiidist tingitud hindade tõusu, võimaldaks riigireservi müük stabiliseerida turgu ja riigi viljasalvel teenida ligi 30 miljonit krooni. Raha saaks kasutada järgmisel aastal riigireservi täiendamisel.

«Riigi viljasalve probleem on seni olnud, et raha eraldatakse liiga hilja, kui vastava kvaliteediga vili on juba müüdud,» lausus põllumajandusministeeriumi maamajandusosakonna juhataja Väino Liimann. «Seetõttu on vaja mõelda sellele, et need summad oleksid üle kantud varem, osaliselt juba kevadel.»

Sel aastal eraldati riigi viljasalvele toiduteravilja täiendamiseks ainult lisaeelarvest 20 miljonit krooni, mis pole seniajani viljasalve arvele laekunud.

«Ka sel aastal on kvaliteetsem vili soodsate hindade eest maha müüdud ja raha hiljaks jäänud,» lausus viljasalve kommertsdirektor Kaupo Kontkar. Kevadel 11 miljoni krooni eest sõlmitud eellepingud võimaldasid viljasalvel siiski teravilja reservi osta.

Kuna järgmise aasta riigieelarve projektis riigireservi täiendamiseks summasid ette nähtud ei ole, siis tuleks spetsialistide hinnangul selle aasta eelarvest eraldatud ja seni kasutamata jäetud üheksa miljonit krooni ning reservi müügist saadavad 30 miljonit krooni kasutada järgmisel aastal reservi täiendamiseks eellepingute kaudu.

«Riigi viljasalve 1995. aastal riigireservi pakutud Eesti teravilja hind on tunduvalt madalam lääne või ida turul pakutavast,» rääkis põllumajandusministeeriumi nõunik Toomas Kevvai.

Maailmaturul on teravilja hind võrreldes eelmise aastaga tõusnud ligi 50%, Eesti riigireservi ostes on hinnad tõusnud aga vaid umbes 20%.

«Samas on meie tänavune saak tänu soodsatele koristustingimustele väga kvaliteetne,» lausus Kevvai. «Osa põllumehi otsivad oma viljale praegu soodsamat turgu väljaspool Eestit, kus pakutakse kõrgemat hinda või lihtsalt hoitakse vilja, oodates hinnatõusu. Paljud põllumehed on sunnitud vilja võimalikult kiiresti müüma, et maksta tagasi laenud.»

Ülemaailmse toiduorganisatsiooni FAO matemaatilise mudeli järgi tõstab viieprotsendiline teravilja kogutoodangu langus maailmas teravilja hinda 30--70 protsenti ja suurendab importivate riikide teravilja hinda ligi 40%.

Tänavu leidis see kinnitust. «Tingituna teravilja defitsiidist on maailmaturul hinnad väga järsult tõusnud ja ilmselt tõusevad kuni kevadeni veel,» lisas Toomas Kevvai.

«Toiduteravilja osas suudaks Eesti end rukkiga täielikult kindlustada,» lisas Kevvai. «Praegu on Eesti teravilja osa vaid 20%.»