• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolmandik Eesti riigi teraviljareservist müüki

    Arvestades maailma teraviljadefitsiidist tingitud hindade tõusu, võimaldaks riigireservi müük stabiliseerida turgu ja riigi viljasalvel teenida ligi 30 miljonit krooni. Raha saaks kasutada järgmisel aastal riigireservi täiendamisel.
    «Riigi viljasalve probleem on seni olnud, et raha eraldatakse liiga hilja, kui vastava kvaliteediga vili on juba müüdud,» lausus põllumajandusministeeriumi maamajandusosakonna juhataja Väino Liimann. «Seetõttu on vaja mõelda sellele, et need summad oleksid üle kantud varem, osaliselt juba kevadel.»
    Sel aastal eraldati riigi viljasalvele toiduteravilja täiendamiseks ainult lisaeelarvest 20 miljonit krooni, mis pole seniajani viljasalve arvele laekunud.
    «Ka sel aastal on kvaliteetsem vili soodsate hindade eest maha müüdud ja raha hiljaks jäänud,» lausus viljasalve kommertsdirektor Kaupo Kontkar. Kevadel 11 miljoni krooni eest sõlmitud eellepingud võimaldasid viljasalvel siiski teravilja reservi osta.
    Kuna järgmise aasta riigieelarve projektis riigireservi täiendamiseks summasid ette nähtud ei ole, siis tuleks spetsialistide hinnangul selle aasta eelarvest eraldatud ja seni kasutamata jäetud üheksa miljonit krooni ning reservi müügist saadavad 30 miljonit krooni kasutada järgmisel aastal reservi täiendamiseks eellepingute kaudu.
    «Riigi viljasalve 1995. aastal riigireservi pakutud Eesti teravilja hind on tunduvalt madalam lääne või ida turul pakutavast,» rääkis põllumajandusministeeriumi nõunik Toomas Kevvai.
    Maailmaturul on teravilja hind võrreldes eelmise aastaga tõusnud ligi 50%, Eesti riigireservi ostes on hinnad tõusnud aga vaid umbes 20%.
    «Samas on meie tänavune saak tänu soodsatele koristustingimustele väga kvaliteetne,» lausus Kevvai. «Osa põllumehi otsivad oma viljale praegu soodsamat turgu väljaspool Eestit, kus pakutakse kõrgemat hinda või lihtsalt hoitakse vilja, oodates hinnatõusu. Paljud põllumehed on sunnitud vilja võimalikult kiiresti müüma, et maksta tagasi laenud.»
    Ülemaailmse toiduorganisatsiooni FAO matemaatilise mudeli järgi tõstab viieprotsendiline teravilja kogutoodangu langus maailmas teravilja hinda 30--70 protsenti ja suurendab importivate riikide teravilja hinda ligi 40%.
    Tänavu leidis see kinnitust. «Tingituna teravilja defitsiidist on maailmaturul hinnad väga järsult tõusnud ja ilmselt tõusevad kuni kevadeni veel,» lisas Toomas Kevvai.
    «Toiduteravilja osas suudaks Eesti end rukkiga täielikult kindlustada,» lisas Kevvai. «Praegu on Eesti teravilja osa vaid 20%.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.