Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kontsernid kaklevad, televaatajad võidavad
Eesti televaatajat peaksid vii-masel ajal toimunud muutused teleturul rõõmustama: omavahel pidevalt näägelnud EVTV ja RTV asemel sünnib telekanal TV 3, mille planeeritavad investeeringud garanteerivad ka küllatki korraliku programmi.
Eesti televaatajat tundes peaks uus telekanal hakkama näitama ohtralt teleseriaale, telemänge ning Aktuaalsele Kaamerale konkurentsi pakkuvat uudisteprogemmi. Ühtlasi võimaldavad suured investeeringud uuele telekanalile korralikku reklaamikampaaniat teistes meediakanalites.
Toimunud muutused annavad ka tunnistust sellest, et Eesti kohalikud ärimehed on televisiooniäri ajamiseks veel liiga nõrgukesed -- lääne telekontsernidel on suurte investeerimiskohutustega küllatki hõlbus neid olemasolevatest teleprojektidest välja puksida. Teleturul toimuvat jälgides ongi seejuures kõige üllatavam Põhjamaa telekontsernide elav huvi veidi üle miljoni potentsiaalse televaatajaga Eesti turu hõivamise vastu. Lisaks Kinneviki suurtele ambitsioonidele on tema Põhjamaades tegutsev suurim konkurent Norra meediakontsern Schibsted väljendanud oma soovi suurendada osalust Kanal 2s seniselt 25 protsendilt 49le.
Reklaamiraha nappuses ja satelliitelevisiooni massiivse pealetungi taustal on Eesti kohalike teleprogrammide koondumine olnud juba pikemat aega aktuaalne. Miljoneid kroone aastas kahjumit kandnud telejaamade eesotsas olnud isikute isiklik televisioonihuvi on ühinemist seni takistanud. Pikemat aega plaanib aktsiate müümist ka Makarov Muusik Managemendile kuuluv Tipp TV, mille aastane kahjum ulatub samuti miljonitesse kroonidesse.
Praeguses olukorras näitab oma nõrkust eelmisel aastal riigikogus vastu võetud ringhäälinguseadus -- nõue, mille kohaselt Eestis tegutseva telekanali aktsiatest peab üle 50% kuuluma Eesti kodanikele, on reaalsuses vaid mõttetu sõnakõlks. Kapitalil pole teadagi rahvust ning selle tegelikku päritolu on peaaegu võimatu kontrollida. Praegusel juhul pruugib lihtsaima skeemi järgi vaid Rootsi telekontsernil luua Eestis firma Kinnevik Eesti AS, mis annab talle kohe õiguse väita: tegemist on Eesti firmaga. Sama võib julgelt kinnitada Eestis tegutsev, kuid väliskapitalil põhineva Telemedia Eesti AS.
Telekanalitest rääkides ei saa kuidagi mööda riigile kuuluvast ETVst, mille erastamine võiks riigile sisse tuua sama palju kui hotelli Viru müük. Uued omanikud lööksid telekanalis kiiresti korra majja: ainuüksi praeguse riigitelevisiooni töötajaskonda võiks vähendada ligi kümme korda. «Avalik-õiguslikku juttu» võiks riik aga rääkida kommertskanalitelt ostetud saadetest, mis tuleks maksumaksja jaoks tunduvalt odavam.