30. november 1995
Jaga lugu:

Mobiilsidega järgmisse aastatuhandesse

Kuhu liigub telekommunikatsiooni areng järgneva 15 aastaga -- see on küsimus, millele vastamisest praegused telekommunikatsiooni gigandid parema meelega kauge kaarega mööda lähevad.

On teada tõdemus, et vajadus mobiilse kommunikatsiooni järele ühiskonnas suureneb pidevalt. Mobiilside populaarsus on kindlasti tingitud ka selleks kasutatava tehnoloogia odavnemisest: terves maailmas kasutusel olev tipptehnoloogia koos lugematute võimalustega on juba kättesaadav märksa mõõdukamate hindadega kui mõne aasta eest.

Kuid milline on olukord mobiilsides kasutatavas tehnoloogias juba mõne aasta pärast? Tallinnas telemessi raames toimunud rahvusvahelisel konverentsil «Mobiilside areng aastani 2010» leidis korduvalt kinnitust väide, et tegelikult ei tea telekommunikatsioonitööstuses veel keegi, mis täpselt toimub mobiilsides 15 aasta pärast, nii nagu ei teatud 15 aastat tagasi GSMi praegust arengut ning populaarsust. Tulevikku hinnates ei saa välistada satelliittelefoniside ning juba praegu rakendatava GSMi järeltulija DSC1800-standardi võidukäiku. Paraku ei oska keegi ennustada seda ühtset mobiilside standardit, mis 2010. aastal kõigis maailma majandustsoonides töötaks, sest praegusel hetkel toimib maailmas kaheksa mobiilsidestandardit. Nii Ericssoni kui ka Nokia spetsialistide hinnangul selgub võitja tehnoloogiate ja standardite vahel järgneva viie aasta jooskul. Samas avaldati julgelt arvamust, et ühtseks standardiks mobiiltelekommunikatsiooni vallas võib tulevikus kujuneda GSM, kuigi näiteks Ericsson töötab juba täna välja nn duaaltelefoni DCS1800- (Digital Communication System) ja GSM-standardite baasil.

Telekommunikatsiooni spetsialistid keskenduvad juba täna asjaolule, et nende mängumaale on vankumatuteks vastasteks tõusmas tänased tarkvaragigandid IBM ja Apple, tõdedes, et järgneva 15 aasta mobiilside arengu võtmeks saabki eelkõige tarkvara laialdane kasutamine.

Arenenuma tarkvara rakendamine võimaldab mobiilsides kasutusele võtta praegusest rohkem omapäraseid teenuseid. Võib ka väita, et mobiilside tulevik seisnebki eelkõige mobiilsidevõrgus kaasnevate teenuste eripäras ja paljususes, sest telefon ise enam väiksemaks minna ei saa -- siin seavad piiri inimese anatoomilised omadused.

Üheks kindlaks läbilööjaks mobiilsideturul saab juba lähiaastatel GSM-standardist iseseisvalt rakendatav IN-standard (IN -- Intelligent Network), mis peaks ühendama nii GSM-, NMT- kui ka tavalise telefonivõrgu teenused. INi näol on tegu järgmise põlvkonna intelligentse keskusega, mis näiteks suunab abonendile tulevad kõned kas siis GSMile, NMTle või tavalisele lauatelefonile sõltuvalt sellest, kus abonent parasjagu asub. IN tähendab sisuliselt seda, et abonendil on ainult üks personaalne number ning abonendil on võimalus erinevate teenuste kaudu olla kättesaadav ükskõik millisel telefonil.

INi on koondatud kogu tarkus, mida senised võrgud võimaldavad. INi revolutsioonilisus seisneb ka selles, et ta annab võimaluse operaatoritel kasutada teenuspakettides erinevate tootjate mooduleid ning tehnoloogiat vastavalt kliendi vajadusele mingi teenuse tellimisel. Praeguste võrkude juures ei ole erinevate tootjate tehnoloogiate ühildamine tihipeale kahjuks võimalik.

Kindlasti kujunevad järgmise sajandi universaalse mobiilside põhisuundadeks teenuste individualiseerumine, tariifide langemine, sidekvaliteedi paranemine ning multimeedia sideteenuste pakkumise tekkimine. Seda kõike võimaldab digitaaltehnika võidukäik, sidekanalite mahu ja infoedastuse kiiruse kasv ning konkurentsi laienemine sideteenuste turul.

Juba praegu liigutakse mobiilside kolmanda põlvkonna süsteemi suunas, mille nimetuseks on Universal Mobile Telecommunications System (UMTS).

UMTSi iseloomustab kõrge raadiosageduste kasutamise efektiivsus, uute teenuste paljusus, sobiv hind laiale tarbijamassile, kompaktne ja kergekaaluline telefon ning kõigi asukohtade katmine -- olgu abonent siis kodus, tööl, autos või tänaval. UMTSile esitatud nõudeid vaadates on näha, et need on juba tänagi suures osas kaetud GSM-süsteemi poolt pakutavate võimalustega. Võib kindlalt väita, et sisuliselt mingit uut süsteemi niipea ei teki, vaid olemasolev teine põlvkond (GSM) transformeerub ja areneb kolmandaks, jättes ka praegused kasutajad sellega kaasatuks.

Tavaliste mobiiltelefonide asemel nähakse tulevikus pisiarvuteid, milles on ühendatud kõik kommunikeerumisvahendid ja -võimalused. Esimeste selliste seadmetena on turul juba PDAd (Personal Digital Assistant).

Esimese põlvkonna analoogmobiilside (NMT) kasutajate lohutuseks võib öelda, et ka need süsteemid arenevad edasi ning soodsate tariifipakettidega koos muutuvad kasutatavaks maal ja metsas, kuhu GSM-võrk veel niipea ei jõua.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas