• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reklaamimaks on tühiasi

    Kohalike maksude seadus annab omavalitsustele võimaluse lisaks riigimaksudele kehtestada üheksa kohalikku maksu. Et need maksud on enamikus äärmiselt küsitava väärtusega, jääb kodanikul üle vaid jumalat tänada, et omavalitsused ei ole neile antud õigusi ära kasutanud.
    Kohalikke makse on siin-seal küll kehtestatud, kuid tavaliselt on tegemist paari sellise maksuga, mille kogumisele on leitav ka mingi õigustus. Nii näiteks on arusaadav teede ja tänavate sulgemise maksu kehtestamine, mille põhiline eesmärk on minimeerida teede sulgemise kestus. Teede korrashoiu eesmärgil peaks põhimõtteliselt olema vastuvõetav ka mootorsõidukite maks, kuigi teada on see, et maksust laekuv raha ei võimalda teede remontimise osas tegelikult midagi ära teha. Veel on võimalik leida argumente reklaamimaksu kehtestamisele. Ehkki detailide üle võib vaielda, on tõsiasi, et reklaampinna eest küsitakse raha nii ajalehe toimetuses kui linnavalitsuses. Viimases siis, kui tegemist on linnarahvale vaatamiseks riputatud plakatiga büroohoone või trammi välisseinal.
    Ülejäänud seadusega lubatud kohalikud maksud, mille ainus eesmärk on võimaldada omavalitsustel valimatult rahakotti täita, ei kannata kriitikat. Kõige absurdsemalt mõjub kahtlemata isikumaks, mis rahvasuus on ammu peamaksuks ümber nimetatud ja mida Äripäev on võrrelnud ka ajaloost tuntud habememaksuga. Samavõrd õigustamatu see maks oma sisult on. Või mis õigust on omavalitsusel küsida inimestelt raha selle eest, et nad elavad seal, kus nad elavad.
    Järgmine küsitava väärtusega lubatud maks on kohalik ettevõtete tulumaks. See tähendab, et kui mujal Eestis on tulumaks 26%, siis ühes vallas võib see olla suurem, kuna omavalitsus on niimoodi otsustanud. Siiamaani, loodetavasti ka edaspidi, on omavalitsused säilitanud ses osas mõistliku meele ja saanud aru, et sellise maksu kehtestamine kärbib ettevõtluse tiibu ning mõjub lõpptulemusena halvavalt ka omavalitsuse rahakotile.
    Veel üks huvitav maks on müügimaks. Sisuliselt on tegemist käibemaksu alternatiiviga -- emba-kumba. Euroopas on traditsiooniliselt välja kujunenud, et kehtestatakse käibemaks, mis on kergemini kogutav, kuna seda kogutakse kogu tootmis- ja kaubandustsükli vältel. Müügimaks, mida kogutakse vaid ahela lõpus otse tarbija käest, on kasutusel Põhja-Ameerikas. Müügimaksu miinus on, et kaudselt soodustab see monopolide teket. Eestis on omavalitsustel lisaks riigi kehtestatud käibemaksule võimalik kehtestada veel ka müügimaks kuni 1% kauba väärtusest. Kui seda võimalust laialdaselt kasutataks, näitaks statistika tarbijahinna indeksi lihtsalt pisut suuremat tõusuprotsenti. Aga vaevalt küll, et seeläbi keegi rikkamaks muutuks.
    Kohalikest maksudest on mainimata veel loomapidamismaks, lõbustusmaks, mida korjataks piletite müügi pealt, ja paadimaks. Nende kehtestamine kahandaks võib-olla koerte ja paatide arvu omavalitsusüksuses, kuid saadav tulu ei kaaluks maksukogumisele tehtud kulutusi üles.
    Eesti on väike maa ja tema regioonidel puuduvad eritingimused, mis õigustaks mingite kohalike maksude kehtestamist. Kui muidu lopsaka loodusega riigis on mõni kõrbepiirkond, siis on õigustatud ilmtingimata just selles piirkonnas elada soovivatelt inimestelt veemaksu kogumine. Eestis oleks ausam piirduda vaid üleriigiliste maksude ja nende otstarbeka ning omavalitsuste huve arvestava ümberjagamisega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).