Ekspordist

Tänases Äripäevas on ülevaade välisinvesteeringutest Eestisse, mis annavad suure osa rahvuslikust kogutoodangust. Veelgi olulisem on Eestile ennast müüa, enda toodangut eksportida. Ilma ekspordi kasvuta, negatiivse kaubandusbilansi edasisel jätkumisel satub mõne aja pärast löögi alla kogu majanduse areng. Ekspordi arendamise võimalusi on mitmeid. Riik võib soodustada ekspordile suunatud tootmise teket, toetades seega mingeid tootmisharusid või luues ekspordi suurendamiseks mõningaid maksusoodustusi.

Variante on veelgi, näiteks ekspordi riiklike toetussummade eraldamine eelarvest. Tuleva aasta eelarveprojekti kohaselt on ekspordi krediteerimise riiklikule fondile eraldatud 27 miljonit, mida on ilmselgelt vähe. Siin ei piisa ka mõne miljoni lisamisest, muuta tuleks eelarve ideoloogiat, mõningaid selle koostamise prioriteete. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid, haridus ja õiguskord kui senised prioriteedid tuleb veidi ümber mängida, arvestades, et ekspordi soodustamisega kaasneb muu hulgas palju uusi töökohti, ka traditsiooniliselt vähearenenud regioonides.

Eesti ettevõtete ekspordivõimaluste suurendamisega peavad otseselt tegelema ka meie saatkonnad. Impordi suurendamine ei saa olla riigi esmane ülesanne, ikka vaid ekspordi arendamine. Seetõttu peaks saatkonnad rõhku panema korraliku infobaasi loomisele eri majandusharudes tegutsejate kohta selles riigis.