7 detsember 1995

Lühiuudised

Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson on kindel, et 1996. aasta riigieelarve vastuvõtmine lükkub valitsuskoalitsioonis valitseva segaduse tõttu edasi järgmisse aastasse.

«Eelarve on vastuolus nelja seadusega ja ma ei näe mingit võimalust, et riigikogu eelarve veel sel aastal vastu võtab,» ütles Jürgenson. Ta kinnitas, et Isamaaliit ei soovi riigieelarve vastuvõtmist blokeerida, kuid nende sooviks on eelarve, mille järgi Eesti riik saaks järgmisel aastal toimida.

Kritiseerides valitsuskoalitsiooni tegevust eelarve arutelul, märkis Jürgenson, et valitsuskoalitsioon esindab eri huvigruppe, millest igaüks tirib köit ise suunas ning lähtub oma tõekspidamistest. BNS

Riigikogu otsustas neljapäeval jätta muutmata kujul vastu võtmata presidendi poolt väljakuulutamata jäetud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse.

Seaduse muudatuse kohaselt pidanuks toimetulekutoetust hakkama määrama ja maksma valla- või linnavalitsus oma vahenditest. BNS

Valitsus andis teisipäeval ASile Loksa Laevatehas loa erastada kombinaadi varade all olev maa.

Loksa linnapea Andres Kaskla ütles, et tehas saab ära osta seni riigile kuulunud maatükid, millel asuvad biopuhasti, masuudihoidla ja kolm elumaja. Maad on kokku üle kahe hektari, märkis ta.

Varem andis valitsus Kaskla sõnul loa erastada põhitehase- ja sadamaalune maa, mida oli kokku ligi kolm hektarit.

Loksa laevatehase ostis tänavu mais Taani kompanii Odensee. Linnapea lausus, et ilma omanike nõusolekuta ei soovi ta avaldada, kui suurt hinda firma riigile maa eest pakub. BNS

Reformierakond teatas oma avalduses, et on mures seoses kavatsusega nõuda individuaalelamute- ja suvilakruntide eest kümneid kordi rohkem tööaastaid kui nõuti erastatavate riigikorterite eest.

Avalduses märgitakse, et toetatakse jaanuaris Uno Mereste esitatud eelnõu, milles nähakse ette erastada krundi pind tööaastate eest ja lahendada ka kõik teised kruntide erastamisega seotud tähtsamad küsimused kompleksselt ja tasakaalustatult. BNS

Eesti tarbijahinnaindeks kasvas novembris statistikaameti andmeil 1,4 protsenti.

Kõige enam kallinesid novembris kaubad -- 2,2 protsenti, kusjuures toidukaubad 2,5 ja tööstuskaubad 1,9 protsenti. Teenused kallinesid 0,4 protsenti. 1994. aasta novembriga võrreldes on tarbekaubad ja teenused 28,1 protsenti kallimad. BNS

Kolmapäeval andis riigikogu nõusoleku 160 miljoni krooni suuruse kohalike omavalitsuste keskkonnaprojekti laenulepingu allakirjutamiseks Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupangaga (EBRD).

Rahandusministeeriumi rahvusvahelise koostööosakonna juhataja Agate Daltoni sõnul kirjutatakse laenuleping EBRDga alla tõenäoliselt 18. detsembril. Laenuprojekt jõustub peale selle ratifitseerimist riigikogus ja rakendub tõenäoliselt tuleva aasta veebruaris-märtsis. Daltoni sõnul selgub siis ka täpne intressimäär.

160 miljoni krooni suurune laen moodustab 24 protsenti kogu 670 miljonilisest Eesti keskkonnaprogrammist. Pool programmi mahust plaanitakse saada tagastamatu välisabina, rääkis Dalton. Tuleval aastal toetab Eesti riik projekti 40 miljoni krooniga, mida kasutatakse kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks.

EBRD-lt võetakse laenu 11 Eesti väikelinna infrastruktuuri arendamiseks. Laen saadakse 15 aastaks ja esimesed viis aastat makstakse tagasi vaid intresse. ÄP

Tartu linnavalitsuse otsusega on alates 1. jaanuarist 1996 Tartu munitsipaalelamutes korteriüüri piirmäär 4 krooni ja 50 senti ruutmeetri kohta kuus.

Tartus on pisut alla miljoni ruutmeetri munitsipaalelamispinda. Praegu on üüritariif 2 krooni ja 70 senti ruutmeetri kohta. Seega kallineb Tartus munitsipaaleluruumide üür uuel aastal 1,7 korda. ÄP

AS Krooninvest ja AS Makarov Muusik Management (MMM) peavad läbirääkimisi MMMi 12 miljoni krooni suuruse võla tasumiseks Krooninvestile Tipp TV aktsiatega.

«Seoses sellega on oodata mõningat hulka uusi omanikke Makarov Muusik Managemendile kuuluvale Tipp TV-le,» öeldi avalikke suhteid korraldavast firmast KPMS & Partner.

Krooninvest, Tallinna Pank ja Raepank on Tipp TVsse investeerinud 22 miljonit krooni. MMM pidi võla Krooninvestile tasuma 1. detsembriks. ETA

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu hasartmängumaksu seaduse, mis sätestab hasartmängumaksu määrad ja maksust laekuva raha kasutamise korra.

1. veebruarist kehtima hakkava hasartmängumaksu seaduse kohaselt on maksumäär õnnemängu korraldamisel 3000 krooni ühe mänguautomaadi ja 10 000 krooni ühe mängulaua kohta kuus. Osavusmängu korraldamisel on maksumäär 18 protsenti, kihlveo korraldamisel 30 protsenti ja totalisaatori korraldamisel viis protsenti.

Loteriide maksumäär on 16 protsenti, kuid maksu ei võeta, kui loterii maht on kuni 500 000 krooni ja sissetulek on suunatud abivajajate (näiteks invaliidid ja pensionärid) toetamiseks.

Hasartmängumaksust laekub 95 protsenti riigieelarvesse ja viis protsenti kohalikule omavalitsusele. BNS

Hetkel kuum