7. detsember 1995
Jaga lugu:

Lühiuudised välismaalt

USA president Bill Clinton pani kolmapäeval veto vabariiklaste plaanile tasakaalustada eelarve seitsme aastaga ning esitas kongressi demokraatidele Valge Maja uue eelarveplaani, millesse olid kavandatud varasemast suuremad kärped.

Järgides vabariiklaste korduvaid üleskutseid panna lauale oma tasakaalustatud eelarve plaan, teatas Clinton, et esitab neljapäeval vabariiklastest seaduseandjatele oma variandi eelarve tasakaalustamiseks 2002. aastaks.

Demokraadid lootsid, et presidendi plaan, mis saab aluseks eelarveläbirääkimisteks vabariiklastega, käivitab Valge Maja ja kongressi esindajate ummikusse jooksnud kõnelused ning säästab riigi föderaalasutused uuest sulgemisest 15. detsembril.

Clintoni plaan on varasema eelarveplaaniga võrreldes nihkunud lähemale vabariiklaste ettepanekutele mitmel alal, kuid suurim erinevus on endiselt maksukärbete suurus. Clinton kärbiks keskklassi maksukoormat seitsme aasta jooksul 98 miljardi dollari võrra, võrrelduna vabariiklaste 245 miljardi dollariga. REUTER--BNS

USA majanduse kasvutempot prognoosiv indikaator kukkus oktoobris viimase paari aasta madalaima tasemeni, vallandades hoiatused potentsiaalse majandusseisaku ees järgmisel aastal, kui föderaalreserv ei alanda intressimäärasid.

USA kaubandusministeerium teatas, et juhtivate indikaatorite indeks langes oktoobris 0,5 protsendi võrra tasemeni, kus see ei ole olnud alates 1994. aasta veebruarist. AP--BNS

Taani parlament kärpis poole võrra toetust maailma tervishoiuorganisatsioonile (WHO), demonstreerimaks oma rahulolematust WHO peadirektori Hiroshi Nakajimaga, teatas Taani ajakirjandus.

Taani riiklik uudisteagentuur Ritzau teatas, et parlamendi rahanduskomisjon langetas kolmapäeval otsuse kärpida Taani 1995. aasta panust WHO eelarvesse 31,5 miljoni kroonini (64,89 mln Eesti krooni), võrrelduna 60,5 miljoni Taani krooniga 1994. aastal. 1996. aastal vähendatakse summat 27,5 miljoni kroonini (56,65 mln Eesti krooni).

«Suhtume WHO tippjuhtkonda ülimalt kriitiliselt ja oleme valmis seda teatama finantskeeles,» tsiteeris Ritzau arenguabiminister Poul Nielsonit. REUTER--BNS

Maailmapanga president James Wolfensohn informeeris panga tippjuhtkonda, et ees seisab ulatuslik restruktureerimine, mis näeb muu hulgas ette viie täpselt määratletud ülesannetega tegevdirektori ametissemääramise, kirjutas Washington Post.

Wolfensohni eesmärk on ilmselt kindlustada endale ja oma usaldusalustele parem kontroll panga tegevuse üle ja kaotada võimalik vaenutsemine panga paljude asepresidentide vahel.

Washington Posti andmeil saab panga praegusest tegevdirektorist Sven Sandstromist inimressursside ja informatsioonidirektor, tegevdirektor Richard Frank hakkab vastutama erainvesteeringute soodustamise eest arengumaades ja rahandusdirektor Jessica Einhorn hakkab vastutama finantsoperatsioonide eest. Ülejäänud kaks potentsiaalset direktorit on panga senine asepresident Caio Koch-Weser ja tegevdirektor Gautam Kaji.

Üle 9000 töötajaga Washingtonis asuv maailmapank kuulub 179 liikmesriigile. Panka on korduvalt kritiseeritud liigse bürokraatia pärast ja süüdistatud kontakti kaotamises tõeliste abivajajatega. REUTER--BNS

Leedu valitsus kinnitas kolmapäeval erastamispoliitika lähemaks viieks aastaks, mis näeb ette riigivara müümist kahe miljardi liti (kuue mld Eesti krooni) eest.

Teine erastamisjärk hõlmab aastaid 1996--2000 ja näeb ette riigivara müümist ainult sularaha eest. Esimesest erastamisjärgust üle jäänud riigikapitali hinnatakse praegu 7,5--8 miljardile litile.

Samuti kavatseb valitsus seadustada mittepõllumaa müügi ja lubada juriidilistel isikutel osta krunte koos muu omandiga.

Valitsuskabinet kohustub mitte erastama strateegilise tähtsusega objekte, mille nimekirja on Leedu seim varem kinnitanud. Need on eeskätt energeetika-, veondus- ja sideettevõtted.

Samas aga arvestab valitsus oluliste välisinvesteeringutega naftatööstusesse ja naftasaadusi importivatesse ja eksportivatesse firmadesse.

Lennunduses jäävad erastamata lennujuhtimiskeskus, aeronavigatsiooniseadmed ning Vilniuse, Kaunase ja Palanga lennuväli. Lennukompaniid Lietuvos Avialinijos ja Lietuva lähevad osaliselt erakätesse.

Lisaks kavatseb valitsus hoogustada aktsiatega kauplemist väärtpaberibörsil. Müüki lastakse riigiaktsiad, mis kuuluvad riiklikusse väärtpaberifondi. BNS

Jaga lugu:
Hetkel kuum