7. detsember 1995
Jaga lugu:

Pankade aruandlus täieneb

Raepanga finantsanalüüsi osakonna peaanalüütik Mihkel Õim lausus, et uued normatiivid on enam-vähem analoogilised rahvusvahelises panganduses levinud normidega. Ta märkis, et see võimaldab ka näiteks välisinvestoritel saada pankadest paremat ülevaadet.

Õim tõdes, et lõhe Eesti Panga ja rahvusvaheliste normatiivide vahel andis tunda eelkõige lõppeva aasta jooksul. Uute normatiivide plusspoole pealt märkis ta eelkõige bilansiväliste kirjete arvessevõtmist aruandluses. «Seni nende käsitlemiseks reeglistik puudus,» nentis Õim.

ERA Panga pearaamatupidaja Peep Akkel rääkis, et alates suvest esitasid pangad kaks aruandlust, ühe vastavalt kehtivatele normatiividele ning teise, katselise, vastavalt uutele normatiividele. Uuendustest pidas ta tähtsamaks kasumi arvestamisel auditeerimise nõuet, omavahendite täiendumist ning jaotust ja valuutapositsioonide arvessevõtmist kapitali adekvaatsuse arvutamisel.

«Kindlasti on uued normatiivid samm edasi. Panga seisukohalt läheb töö mehhaanilisemaks, ent samas on aruandluse põhjal saadav ülevaade pangast põhjalikum,» lisas Akkel.

Selle aasta jaanuaris kehtima hakanud krediidiasutuste seadus sätestas küll investeerimispiirangud, ent konkreetne aruandlus seniste usaldatavusnormatiivide raames puudus. Krediidiasutuste seaduse kohaselt ei tohi krediidiasutuse muu hulgas oluline osalus mõnes teises ettevõttes ületada 15% krediidiasutuse omavahenditest, samas ei tohi olulised osalused teistes ettevõtetes kokku ületada 60% panga omavahenditest. Kogu ei tohi panga tehtavad investeeringud bilansilise väärtuse järgi arvestatuna ületada kogu panga omavahendeid. Kaja Kell Eesti Panga infoosakonnast selgitas, et investeeringute usaldatavusnormatiivi aruandluses on määratletud ka abiettevõtte staatus, mis on vabastatud investeerimispiirangust. Abiettevõttena on käsitletav näiteks pangale kuuluv liisingufirma.

Olulisemate muudatustena märkis Kaja Kell ka panga omavahendite jaotamist esmasteks ja teisesteks, viimaste hulgas on peamiselt vahendid, mis panga likvideerimise või pankroti korral kuuluvad väljamaksmisele pärast esmaste nõuete rahuldamist. Teiseste ehk täiendavate omavahendite hulka hakatakse alates uuest aastast arvestama näiteks ka allutatud võlakohustusi. Teise olulisema muudatusena peab uuest aastast kasutama kapitali adekvaatsuse arvutamisel sisse arvatud kasumi puhul ainult auditeeritud andmeid. Uudse momendina on adekvaatsuse arvutamisele lisandunud ka välisvaluutariski arvessevõtmine, samal ajal kaovad pankadel ära otsesed piirangud konverteeritavate valuutade ja ning väärismetalli avatud positsioonidele.

Teine senine usaldatavusnormatiiv -- likviidsus -- on uutes normatiivides jagatud kolme kategooriasse, lisaks hakatakse likviidsust jälgima rahavoogude alusel.

Kaja Kella sõnul on jaanuaris kehtima hakkava riskikontsentratsiooni usaldatavusnormatiivi arvutamisel võetud suund riskide haldamise senisest komplekssema infosüsteemi loomisele. Senisest selgemini on näiteks defineeritud riskikontsentratsiooni arvutamisel omavahel seotud osapoolte mõiste, muudatusi on ka bilansiväliste kirjete arvestamisel.

Uuel aastal kehtima hakkavate normatiivide piirmäärad kehtestab Eesti Panga president oma määrusega tõenäoliselt lähipäevil.

Jaga lugu:
Hetkel kuum