Pankade aruandlus täieneb

«Kindlasti on uued normatiivid samm edasi. Panga seisukohalt läheb töö mehhaanilisemaks, ent samas on aruandluse põhjal saadav ülevaade pangast põhjalikum,» lisas Akkel.

Selle aasta jaanuaris kehtima hakanud krediidiasutuste seadus sätestas küll investeerimispiirangud, ent konkreetne aruandlus seniste usaldatavusnormatiivide raames puudus. Krediidiasutuste seaduse kohaselt ei tohi krediidiasutuse muu hulgas oluline osalus mõnes teises ettevõttes ületada 15% krediidiasutuse omavahenditest, samas ei tohi olulised osalused teistes ettevõtetes kokku ületada 60% panga omavahenditest. Kogu ei tohi panga tehtavad investeeringud bilansilise väärtuse järgi arvestatuna ületada kogu panga omavahendeid. Kaja Kell Eesti Panga infoosakonnast selgitas, et investeeringute usaldatavusnormatiivi aruandluses on määratletud ka abiettevõtte staatus, mis on vabastatud investeerimispiirangust. Abiettevõttena on käsitletav näiteks pangale kuuluv liisingufirma.

Olulisemate muudatustena märkis Kaja Kell ka panga omavahendite jaotamist esmasteks ja teisesteks, viimaste hulgas on peamiselt vahendid, mis panga likvideerimise või pankroti korral kuuluvad väljamaksmisele pärast esmaste nõuete rahuldamist. Teiseste ehk täiendavate omavahendite hulka hakatakse alates uuest aastast arvestama näiteks ka allutatud võlakohustusi. Teise olulisema muudatusena peab uuest aastast kasutama kapitali adekvaatsuse arvutamisel sisse arvatud kasumi puhul ainult auditeeritud andmeid. Uudse momendina on adekvaatsuse arvutamisele lisandunud ka välisvaluutariski arvessevõtmine, samal ajal kaovad pankadel ära otsesed piirangud konverteeritavate valuutade ja ning väärismetalli avatud positsioonidele.

Teine senine usaldatavusnormatiiv -- likviidsus -- on uutes normatiivides jagatud kolme kategooriasse, lisaks hakatakse likviidsust jälgima rahavoogude alusel.

Kaja Kella sõnul on jaanuaris kehtima hakkava riskikontsentratsiooni usaldatavusnormatiivi arvutamisel võetud suund riskide haldamise senisest komplekssema infosüsteemi loomisele. Senisest selgemini on näiteks defineeritud riskikontsentratsiooni arvutamisel omavahel seotud osapoolte mõiste, muudatusi on ka bilansiväliste kirjete arvestamisel.

Uuel aastal kehtima hakkavate normatiivide piirmäärad kehtestab Eesti Panga president oma määrusega tõenäoliselt lähipäevil.