Skandinaavia lennufirma teel iseseisvumise poole

SASi Taani emafirma DDL (Det Danske Luftfartsselskab) tahab kevadel teha 500--600 miljoni Taani krooni suuruse uusemissiooni, et suurendada omakapital pariteetseks Norra ja Rootsi emafirma omaga. Kuna DDL ei vaja otseselt raha, siis on see otsus tekitanud spekulatsioone, et DDL teeb uusemissiooniga ettevalmistava sammu kolme emafirma ühinemiseks ühtseks aktsiaseltsiks.

«Need on üksnes spekulatsioonid, mida ma ei soovi kommenteerida,» ütles DDLi tegevdirektor Gunnar Tietz. «Uusemissioon tehakse selleks, et rahuldada kapitalivajadust kolmes emafirmas ja ühtlustada aktsiakurs-se. See, et me tulime emissiooniga välja nüüd, sõltub sellest, et Taani riik on võtnud endale kohustuse märkida pool emissioonist ja need summad on arvestatud riigieelarvesse, mis sai selgeks juba eelmisel aastal.»

Ka SASi Rootsi emafirma SILA ei soostunud kommenteerima võimalust, et SAS võidakse muuta aktsiaseltsiks.

Konsortsiumilepingu katkestamist ja kolme emafirma ühinemist ei pidanud SILA poliitiliselt võimalikuks. Asja komplitseerib veelgi see, et SASi lennuõigused kuuluvad emafirmadele. Kas probleem on tehniliselt ja juriidiliselt lahendatav, selle üle vaieldaks rohkem pärast DDLi uusemissiooni.

«Ma ei soovi nende spekulatsioonidega tegeleda,» kinnitas SILA tegevdirektor Christer Nilsson. SASile lepingu katkestamine kasulik

SASi seisukohalt oleks kasulik katkestada 50 aastat vana konsortsiumileping ja muutuda iseseisvaks firmaks.

See tähendaks, et välisanalüütikutel on firma tegevust kergem hinnata ning aktsiakurss tõuseks, kuna firma tegevusest on ülevaade parem ja omanikusuhted selgemad.

Samuti oleks SASil kergem lahti harutada organisatsiooni viimasel ajal kimbutanud streikide sasipundart. Kui praegu tuleb firma juhtkonnal läbirääkimisi pidada kolmes riigis 39 eri ametiühinguga, siis ühinemise järel kahaneks nende arv vähemalt kolmandiku võrra.

SASil ei oleks vaja konsortsiumilepingust lahtiütlemise korral kinni pidada omanikusuhetest tingitud nõudest, et firma töötajatest peavad olema 3/7 rootslased, 2/7 taanlased ja 2/7 norralased.

Sellisel juhul saab SAS inimesi palgata vastavatest riikidest kohapeal ning ära jäävad suured personali vedamise kulud. DI