• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skandinaavia lennufirma teel iseseisvumise poole

    SASi Taani emafirma DDL (Det Danske Luftfartsselskab) tahab kevadel teha 500--600 miljoni Taani krooni suuruse uusemissiooni, et suurendada omakapital pariteetseks Norra ja Rootsi emafirma omaga. Kuna DDL ei vaja otseselt raha, siis on see otsus tekitanud spekulatsioone, et DDL teeb uusemissiooniga ettevalmistava sammu kolme emafirma ühinemiseks ühtseks aktsiaseltsiks.
    «Need on üksnes spekulatsioonid, mida ma ei soovi kommenteerida,» ütles DDLi tegevdirektor Gunnar Tietz. «Uusemissioon tehakse selleks, et rahuldada kapitalivajadust kolmes emafirmas ja ühtlustada aktsiakurs-se. See, et me tulime emissiooniga välja nüüd, sõltub sellest, et Taani riik on võtnud endale kohustuse märkida pool emissioonist ja need summad on arvestatud riigieelarvesse, mis sai selgeks juba eelmisel aastal.»
    Ka SASi Rootsi emafirma SILA ei soostunud kommenteerima võimalust, et SAS võidakse muuta aktsiaseltsiks.
    Konsortsiumilepingu katkestamist ja kolme emafirma ühinemist ei pidanud SILA poliitiliselt võimalikuks. Asja komplitseerib veelgi see, et SASi lennuõigused kuuluvad emafirmadele. Kas probleem on tehniliselt ja juriidiliselt lahendatav, selle üle vaieldaks rohkem pärast DDLi uusemissiooni.
    «Ma ei soovi nende spekulatsioonidega tegeleda,» kinnitas SILA tegevdirektor Christer Nilsson. SASile lepingu katkestamine kasulik
    SASi seisukohalt oleks kasulik katkestada 50 aastat vana konsortsiumileping ja muutuda iseseisvaks firmaks.
    See tähendaks, et välisanalüütikutel on firma tegevust kergem hinnata ning aktsiakurss tõuseks, kuna firma tegevusest on ülevaade parem ja omanikusuhted selgemad.
    Samuti oleks SASil kergem lahti harutada organisatsiooni viimasel ajal kimbutanud streikide sasipundart. Kui praegu tuleb firma juhtkonnal läbirääkimisi pidada kolmes riigis 39 eri ametiühinguga, siis ühinemise järel kahaneks nende arv vähemalt kolmandiku võrra.
    SASil ei oleks vaja konsortsiumilepingust lahtiütlemise korral kinni pidada omanikusuhetest tingitud nõudest, et firma töötajatest peavad olema 3/7 rootslased, 2/7 taanlased ja 2/7 norralased.
    Sellisel juhul saab SAS inimesi palgata vastavatest riikidest kohapeal ning ära jäävad suured personali vedamise kulud. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).