Võimalikud etapid võlanõude rahuldamise korral võiksid Pikaru kinnitusel olla Eesti Kütuse vara, pärast seda Esoili erastamisest laekunud raha ning viimasena nõude rahuldamise korral kohustus Esoili vastu. Hetkel on kõne all oleva 90 miljoni kroonise võlanõude omanik üks Esoili erastamisel osalenud firmadest AA-Õligrupp.

Pikaru rääkis, et enne Esoili suhtes kohandatava vastutuse rakendamist võlanõude rahuldamisel peab võlanõue olema tõestatud kohtulikult. Samas soovib Esoili järelevalvenõukogu enne lepingu sõlmimist selgust saada, kuivõrd on juriidiliselt kehtiv ühe võlanõude eraldamine teistest Eesti Kütuse vastu suunatud nõuetest. Eesti Kütuse võlausaldajate hulgas on lisaks teistele võlausaldajatele ka Eesti riik. Eesti Kütuse peadirektor Toomas Saks märkis, et näiteks maksuameti nõue viiviste eest on umbes 60 miljonit krooni.

«Lepingus tuleb sätestada nii, et võlanõuet ei oleks võimalik suunata korraga mõlema ettevõtte vastu,» lausus Pikaru.

Esoili erastamisel osalenud American Baltic Capitali juht Arne Kalm nentis, et seoses lepingu sõlmimisega muutuvad Esoili erastamistingimused nende erastajate jaoks, kelle omanduses pole eespool nimetatud võlanõuet, tunduvalt ebasoodsamaks. «Kõikide erastajate võimalused peaksid olema võrdsed, ent Esoili puhul see enam ei toimi,» märkis Kalm. «Erastamisagentuur hakkas võlanõude vastu huvi tundma alles siis, kui see sattus erafirma kätte. Välismaalt tulnuna tundub, et siin on mingi kokkumäng.»

Erastamisagentuur on lubanud konkreetsed Esoili erastamistingimused avaldada pärast solidaarse vastutuse lepingu sõlmimist.

Saks rääkis, et Eesti Kütuse bilansis on praegu seitse kütuseterminaali. Koos Soome kütusekontserniga Neste tehtud ühisfirmade Estonian Transoil ja Traffic Service aktsiatega on Eesti Kütusel omavahendeid üle 60 miljoni krooni. Eesti Kütuse bilansis on ühisfirmade aktsiate väärtus kokku 34 miljonit krooni. Seega peab juhul, kui võlanõue kohtulikult tõestatakse ning võlanõue tuleb rahuldada, alustama läbirääkimisi ühisfirmades kontrollpakki omava Nestega aktsiate võõrandamise küsimuses. Saks prognoosis Eesti Kütuse aastakäibeks umbes 150 miljonit krooni.

Kalev Pikaru märkis, et Esoili järelevalvenõukogu tegi Esoili juhatusele ülesandeks esitada nõukogu järgmisele koosolekule lepinguprojekt, nõukogu täpne kogunemisaeg pole kinnitatud, ent kindlasti on see enne jõule. Pikaru lisas, et järelevalvenõukogu peab korrigeerima Esoili 76 miljoni kroonist aktsiakapitali, arvates sealt välja Eesti Kütuse bilansis olevad ühisfirmade aktsiad, mis reaalse sissemaksena pole Esoili bilanssi jõudnud.