Reedel lükkas Tallinna linnakohus tagasi venemeelse õigeuskliku kiriku hagi, milles ta nõudis enda tunnistamist omandireformi õigustatud subjektiks. Seepeale esines Venemaa välisministeerium avaldusega, et varajagamistüli Eesti õigeusklike vahel võib hakata mõjutama Vene-Eesti suhteid. Konstantinoopoli ja Moskva patriarhaadi tülis pole Eestil sugugi mitte väike osa. Kui luteri kirik suutis maa ja vara osas kokkuleppele jõuda, siis 1940. aastal pagendusse läinud õigeuskliku vaakumi täitnud poliitilise tööriistana kasutatav Moskva õigeusu kirik nõuab valjuhäälselt oma. Eesti ametivõimud on keeldumist põhjendanud seni omandireformi aluste seadusega, soovides olukorda mitte liialt ületähtsustada. Asjaolu aga, et moskvameelsesse õigeusklikku kogukonda kuuluvad vähemalt paberil enam kui pooled Eestis elavatest venekeelsetest, kelle emotsioonid usuvabaduse piiramisest võivad kaasa tuua suurejoonelisi väljaastumisi nii siin- kui sealpool piiri, sunnib Eesti võime olukorda kontrolli all hoidma ning lahenduste otsimisega pead vaevama.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.