Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maareform ootab valimistulemusi
Maareform muutub üha tähtsamaks ka parlamendivalimisteks valmistuval Venemaal ning riigi areng sõltub ennekõike sellest, kes võidab 17. detsembril.
Kommunistid ähvardavad valimisvõidu puhul keelustada maa müük välismaalastele ja raskendada riigis maa, sh põllumaa müüki ja ostmist. Nende oponendid, nagu näiteks Viktor T?ernomõrdini partei, seevastu soovivad lihtsustada maa erastamist ja kiirendada maareformi.
Ehkki venelastel on ajalooliselt säilinud tugev side maaga, on nad kapitalismi arenedes hakanud mõistma maa tegelikku väärtust. Täna on maaomanikke Venemaal siiski väga vähe: näiteks 10 miljonist põllumehest on oma maa erastanud 280 000 ja ainult 1% ühisfarmidest on kahe aasta jooksul müünud põllumaad erakätesse.
Tavaliselt tunnistavad Venemaa pangad laenugarantiina ainult maad, mis asub suurte linnade lähedal, kuna selle järele on uusrikaste hulgas suur nõudlus. Nii kerkivadki Moskva ümbruse männimetsades punasest telliskivist eramud. Majade hinnad algavad 300 000 dollarist ja hiigelvillade eest küsitakse vähemalt miljon dollarit. Nendesse luksuslikesse eramutesse kolivad Venemaa uusrikkad, kes Venemaa kaheaastase konstitutsiooni alusel võivad nüüd olla oma maja omanikud.
Kuna Venemaal kehtib veel kommunismiajastu maaseadustik, ei saa firmad praegu otseselt maad omandada ja omanikud peavad ehitust finantseerima sularahas. Ilma hüpoteegita ei soovi pangad aga laenu anda.
Ainus ehitusprojektide teostamise võimalus on kasutada kõikvõimalikke kõverkäike -- näiteks jättes maja all oleva maa maja müügini aianduskooperatiivi omandusse. Ka ülevenemaalise hüpoteegiliidu direktor Vladimir Orlov kinnitab: «Seadus sunnib kõiki meid laveerima.»