Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Spielberg, Jordan ja Stallone võtavad suurema osa rahast

    80ndate aastate alguses kirjutas Chicago ülikooli majandusteadlane Sherwin Rosen sellest, et teleäris, filmi- ning raamatumaailmas läheb suurem osa rahast väikse arvu tipptegijate ehk staaride kukrusse. Sissetulekute jagunemine (income distribution) selles omapärases maailmas, mille liider on USA, on tohutult ebaühtlasem kui majanduses tervikuna.
    Ükskõik, kuhu mõni staar ilmub, seal on iseloomulik üks kahest allpool kirjeldatavast ilmingust. Esiteks peab teenindussfäär lühikese aja vältel olema võimeline teenindama staaridega kaasaskäivat(sõitvat) küllaltki suurt meeskonda. Kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste tõttu ei suurene talentide nähtavaks või kättesaadavaks tegemise kulud proportsioonis turu suurusega.
    Teiseks ei tohi staaril olla keskpärast asendajat. Kui üks aknapesija on teistest kaks korda efektiivsem, maksavad tööandjad talle sellevõrra ka meelsasti rohkem. Kuid vaevalt leidub tööandjat, kes oleks üleüldse nõus maksma näiteks arstile, kes suudab teisest arstist poole vähem inimelusid päästa. Kombineerides need kaks meelelahutusmaailma iseloomuliku joont, saame peaaegu tõese pildi talendi väärtustamise põhimõtete ebaproportsionaalsusest, mida inimesed on tänu tehnika arengule meelsasti väikeste lisakulutuste eest nõus ostma.
    Tegelikkuses leiab samasuguseid jooni ka teistes tööstusharudes. Kaks Ameerika majandusteadlast Philip Cook ja Robert Frank kirjutavad oma hiljuti ilmunud raamatus «The Winner-Take-All Society», et üha suureneval hulgal turgudel ilmneb «võitja-võtab-kõik» nähtus. Näiteks videomagnetofonide tootmises, mis on juba peaaegu standardiseerunud, pole tootmises võimalik olulist kulude eelist saavutada. Niisiis on tööandjad nõus selle probleemi lahenduse leidjale maksma palju rohkem kui paremuselt teisele selle valdkonna inimesele. Sellist tüüpi turgudel ei hinnata absoluutset, vaid suhtelist tulemust (mille võib saavutada tänu juhusele).
    Sellist nn tähtede fenomeni on võimalik seletada kommunikatsioonitehnoloogia arenguga, millel on olnud kaks olulist efekti. Esiteks on võimalik rahuldada aina kasvavat nõudlust iidolite hääle või pildi järele, pakkumist suurendamata. Teine oluline efekt on nn võrguefekt. Inimesed, kes vaatavad telerit või kuulavad raadiot, teevad seda paljuski just sellepärast, et nad arvavad jälgivat oma tuttavatega sama programmi või kangelast. Inimesed armastavad ühiseid kultuurinähtusi ja -väärtusi rohkem kui mitmekesisust.
    Frank ja Cook leiavad, et juristide ja juhtimiskonsultantide suuri sissetulekuid ei saa niiviisi seletada. Nad leiavad, et nende valdkonnas liigub suur raha, sest paljud ettevõtted raiskavad raha liiga kergekäeliselt ning mõttetult. Näiteks, kui kaks ettevõtet osalevad mingil erastamispakkumisel, selle asemel et kokku hoida raha ning palgata endale hea jurist, arvavad nad, et tark on kulutada raha kallitele konsultatsiooniteenustele, kuna konkurendid teevad samu kalkulatsioone mis nemad.
    Kuidas siis vältida sellist kulutamist? Frank ja Cook leiavad, et tuleks kehtestada progressiivne tarbimismaks ning reformida õigus- ja tervishoiusüsteeme (USAs). Saadavast rahast tuleks ülikoolides senisest rohkem finantseerida neid ainevaldkondi, kus (veel) ei ole ülikõrgeid töötasusid. Tegelikkuses oleks selliste reformide mõju ühiskonna sissetulekutele küllaltki marginaalne.
    Päris selge pole ka see, kas probleemi üldse on. Paljud inimesed panevad pahaks suurte honoraride maksmist staaridele: jalgpalluritele, näitlejatele, lauljatele jt. Palju vähem kohtab vastumeelsust edukate juristide või ettevõtete juhtide rikkus.
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Swedbank: uus korter jääb enamikule kättesaamatuks
Uued korterid jäävad enamiku inimeste jaoks rahaliselt kättesaamatuks, ka järelturu korterite taskukohasus ei ole kiita, ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Uued korterid jäävad enamiku inimeste jaoks rahaliselt kättesaamatuks, ka järelturu korterite taskukohasus ei ole kiita, ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.